Alkoholi – parema sõna puudumisel – kasulikust mõjust
Poolteist kuud tagasi jättis Võrno joomise maha* ja nüüd ilmus selline kirjatükk. Pildiga.
Lindude Tõnistete ajastu oli nagu naljakam. Ja kuidagi… loomulikum.
—-
* Kõrvaltegelasena esineb loos Hanno Pevkur, kes taaskord ei suutnud jätta demomata, et see pole midagi – tema on palju ägedam.
esimesel vaatlusel – v kannab kartulikoori
IMHO tehakse siin Pevkurile veidi liiga. Vähemalt kui ma mittejooja ja -suitsetajana midagi sarnast ütlen, siis see on pigem läbi lillede öeldud: “Jumal kuidas mind tüütavad need joodikud – kord nad joovad ja õigustavad seda, siis nad ei joo ja soovivad medalit selle eest, et maha jätsid.”
Näiteks kui sõidan nädalavahetusel bussis ja olen ainukene, kes ei haise alkoholi järele, siis ma ei mõtle: “Küll ma olen ikka nendest KÕIGIST ägedam” vaid ainult: “Haiaeb tüütult”
Mittekarske mittejooja, tubli. A teemast mööda – jutt oli nn ületrumpamisest antud juhul,