Alkoholi – parema sõna puudumisel – kasulikust mõjust
Poolteist kuud tagasi jättis Võrno joomise maha* ja nüüd ilmus selline kirjatükk. Pildiga.
Lindude Tõnistete ajastu oli nagu naljakam. Ja kuidagi… loomulikum.
—-
* Kõrvaltegelasena esineb loos Hanno Pevkur, kes taaskord ei suutnud jätta demomata, et see pole midagi – tema on palju ägedam.
esimesel vaatlusel – v kannab kartulikoori
IMHO tehakse siin Pevkurile veidi liiga. Vähemalt kui ma mittejooja ja -suitsetajana midagi sarnast ütlen, siis see on pigem läbi lillede öeldud: “Jumal kuidas mind tüütavad need joodikud – kord nad joovad ja õigustavad seda, siis nad ei joo ja soovivad medalit selle eest, et maha jätsid.â€
Näiteks kui sõidan nädalavahetusel bussis ja olen ainukene, kes ei haise alkoholi järele, siis ma ei mõtle: “Küll ma olen ikka nendest KÕIGIST ägedam” vaid ainult: “Haiaeb tüütult”
Mittekarske mittejooja, tubli. A teemast mööda – jutt oli nn ületrumpamisest antud juhul,