Tänasida südarida ära viska homse karni…
Väike spiel veebi- jms kasutajaliidese arendajatele. Ma tean, et teile antakse kätte põhitekstid, kirjeldatakse üldkasutatavad dialoogiaknad… ja jäetakse siis vabad käed asjade osas, mida ei osatud kohe ette näha. Nagu näiteks veateated. AGA – kui te seda teete, katsuge natuke kasutajale ka halastada…
Mõni aeg tagasi ma rääkisin, kuidas EMT teatas mulle, et mul puuduvad mobiil-ID kasutamiseks mingid lepingud. Peale kasutajatoega suhtlemist ilmnes, et _tegelikult_ oli sinna kirjutatud “tehke oma telefon ekraanilukust lahti”.
Täna käisin Elisas, seesama m-ID (unustati lahti teha esimesel külastusel). Jäi seegi kord tegemata – süsteem teatas, et “ID-kaart on kehtetu” vms, mille peale mu süda jättis loomulikult paar lööki vahele igaks juhuks. Tegelikult oli sinna kirjutatud, et ühendusega / sertifitseerimiskeskusega on miski jama. Ei no loogiline ju – andmeid ei saa -> andmeid ei ole -> inimest ei ole. Kõmm!
Niisiis, ärge tekitage asjatut paanikat, seltsimehed progardid…
ID tarkvara teeb näiteks sellist asja, et kui sa kirjutad mobiilinumbrisse kogemata tühikud sisse (mis ei ole üldse mitte ebatavaline), siis ta ei oska mID’d kasutada ja ütleb lihtsa vea asemele seda, et “Kasutajal puudub kehtiv mID leping”.
Id-värk on yldse lõpmatu imestamise allikas. SEB netipank teatab mID systeemi tõrke puhul samuti, et puudub kehtiv leping. Hiljem selgub, et ah ei, lihtsalt mID ise ei töötanud.
Hehe, ja minu värske kogemus – kui sa peaksid laupäeval oma m-id’ga sim kaarti vahetama näiteks micro-simi vastu, siis peatatakse su serdid kohe. Aga kui proovid seejärel politsei.ee lehelt uusi taotleda ja sulle öeldakse, et sul on juba kehtivad sertifikaadid, tahetakse sulle _tegelikult_ öelda: “Sinu kehtivad sertifikaadid on peatatud, aga kuna e-riik nädalavahetustel puhkab, tühistame teie vanad serdid esmaspäeva hommikul kell 9 ja seejärel võid proovida uuesti”.
miks minu meelest sellised probleemid tekivad, tuleneb paljuski sellest, et ühed kes kirjutavad lähteülesannet ja teised kes selle lõpuks algmaterjali järgi kokku/valmis kirjutavad on oma ala spetsialistid. nad vaatavad asja selliselt, kuidas teha võimalikult lihtsalt ja omast arust loogiliselt. see, et selle algülesande koostamisel pole ühtegi suvalist ‘tonti’ juures, tekitabki probleemi, et meil on töötav (ütleme üldiselt) lahendus, samas kui mingi viga või teinekord lihtsalt vastus tuleb, on sellest väga raske välja lugeda probleemi tegelikku põhjust, sest veakood/vastus on tehtud selliselt, et lihtne inimene ei peagi aru saama.
Urmo, nõus, ma tena – nii juhtub. Sellest ka mu palve, et “generic” veateadeteks võiks panna midagi pehmemat, midagi, mis ei vihja, et klient on opakas või parandamatult rikkis :)
Tegelikult ei saaks arendaja ise ka sellest veateatest aru, sest see ei ole mitte geneeriline vaid konkreetselt vale. See on selle asja juures kõige huvitavam. Ma saaks aru, kui olekski geneeriline teade a la “ilmnes tundmatu tõrge, asja uuritakse”, aga ei ole ju…