Veikals
Riik, mis ei armasta eriti märke-viitasid? Vastus: Läti.
Külastasime lõunanaabreid “ninnunännuturismina”, nagu üks sõber väljendus, kuna tumesinine täissitutud peldik Leedus jäi nägemata…
Märke nad tõepoolest ei armasta – isegi aktiivse kaardilugemisega õnnestus paar korda bambusesse panna. Korra sai eristatud õiget ja vale mahasõitu vaid selle järgi, et valel mahasõidul oli vähem radu, kui õigel… Tänavasilte saab võibolla väiksemaid teha, ent pole kindel.
Turaida/Sigulda
Loss on/oli üsna popp. Taas – mitte ükski silt Valmiera poolt tulles sellele ei osuta… Sigulda bobirajal leidsime üles ka materjali, mis jälitas meid edaspidi läbi terve Läti – betoon. Betoon kandideeris vaieldamatult samasuguseks rahvuslinnuks nagu punane tellis Leedus eelmine aasta.
Koopad jäid kahjuks nägemata, kuna ei teadnud neist. Võibolla mõni maakeelne silt isegi kuskil neile osutas.
Riia
Nagu ikka. Vanem, suurem, rikkam, ilusam. Loomaaed vajab hädasti kalu juurde.
Jurmala
Rand. 25 kilti. Say no more.
+ kõik jook sai otsa, mis me ostsime, sõltumata sellest, palju ostsime. Ja ei mingeid seiklusi.
Pilsrundale
Rundale loss on olnud meistriteos ja mingite aastate pärast, kui ka park valmis saab, on ta seda taas.
Bauska
Kindluse taastamisel oli vist kasutatud kõiki kättejuhtuvaid materjale, mis kohalikus KEK’is kunagi üle jäi. Muinsuskaitse on maganud.