Kui mehed oleks autod…

Õhtusel köögindamisel tõstatas üks neid teema – kas kuskil ei ole olemas meesteturgu, nagu on olemas autoturud. Samuti pakkus ta välja oma vajadused, mida rahuldada:

Õhtul linnas tiirutada: Mercedes – suur, mugav, lahke meelega mees, võib leida nii eksklusiivseid kui ka rahvalikke mudeleid…
Maal dziip – turjakas maapoisist armuke, robustne, tugev, rämeda läbivusega…
Teatrisse tuleks minna Audi võimalikult suure A-seeria numbriga – hea, intellignetne ja piisavalt rahakas valik…
Ema juurde Koplisse võib minna Sapakaga – ehk siis naabripoisiga – kui keegi “ära ajab”, on poogen…

Sama ka läbisõiduga… Võid saada endale näiliselt hästi hoitud mehe, ainult paar omanikku on olnud. Ent aja jooksul võib selguda, et tegemist on avariilise mudeliga, mida remontida pea võimatu.

Ohtlikud võivad olla ka taksod – omanikke vähe, ent “reisijaid” palju. Ka endal võib tekkida tunne, et ollakse vaid üks kiiretest “sisse-välja” klientidest ning reisi lõppedes võidakse arve esitada.

Mootorrattaid antud neidudest üks ei soovinud, et “liiga kiired, liiga äkilised – suts ja valmis, kogu aeg istu, jalad laiali…”). Teine aga kaifivat just ökilist kiiret sõitu.

Tutt-uued masinad vajavad loomulikult “sissesõitmist”, if you know what I mean…

Ise olen Ssang-Yong – eelarvamusi tekitav, kahtlase disainiga dziip – proovida eriti ei julgeta, ent väidetavalt kvaliteet paraneb…