Elu hind

Rottide kannatus hakkas katkema. Närviliselt suitsetades vaidlesid nad Emilio saatuse üle. Pintsli pistetud või mitte? Suurem osa paistis nõustuvat karja juhi seisukohaga, et Emilioga on krõska. Vaikselt ent pettunult mõmisedes taganeti taas oma salakäikudesse ja maeti Maja Ülevõtmise Plaan “Barbarissa” järjekordselt maha…

Ärge saage valesti aru, muret ei tuntud Emilio enda saatuse pärast. Emilio oli karja kõige madalama auastmega, nii et tegelikult oli rottidel täiesti suva. Oluline oli algne küsimus “Kas Kass võeti suvilasse kaasa või mitte?”

Kass soovis samal ajal, et ta oleks surnud. Kui ta oleks üleile õhtul aknast välja hüpanud, oleks tal mugavalt just viimane elu praegu käsil. Kass lihtsalt ei kannatanud autosõitu mitte üks raas. Eriti peale lõunat ja/või palderjani “manustamist”…

Et kräunumine ei paistnud pererahvast kedagi liigutavat, otsustas kass oma meeleheite (“Kassiahastus, tõepoolest”, mõtles Kass sarkastiliselt luksatasatades.) ka allkirjastada. Ta oksendas hoogsalt pereisale kraevahele.

Pereisa vandus Ropult. Ämm kräunatas ja vaikis esimest korda viimase tunni jooksul. Elu oli tema jaoks enam kui ülekohtune – ta oli jõudnud alles poole peale oma tütrekesekese abielu “analüüsiga”. Pereisa hakkas ennast puhastama, esimese asjana õngitses ta kraevahelt välja karvapalli, seejärel väikese käpa. Puhta kokkusattumusena oli ka pereisa nimi Emilio…

Puu elu hind…

…ja sellestki saab pool alla