Tähendamissõna vana asja meeldetuletamise kohta
Kes vana asja meelde tuletab, on vana asja meeldetuletaja
(Verenurmevere)
Harvest of sorrow
All posts by sepp
Sureb vaikselt aknaorvas...
Kui kõnnib riidepuu… oo-hoo-hoo-hooo!
Kui naesel koirapoosis ribisi kaeda om, tuleb kratt mõisasahvrisse sulapekki ja ploomirasva näppama saata ja tuu keik tollele lambasihvrile magussaiaga sisse sööta. Ikke Surma vastu.
(Kabja-Valuoja)
Rõivadisainerile, kes arvab, et ta kleit ei näe mittealakaalulise modelli seljas hea välja, võin kuskilt mõõduka tasu eest luukere hankida. Või riidepuu kinkida – Jyskist saab neid a la 2.50/tükk – las riputab oma räbala sellele ja jalutab ise mööda lava…
***
Tervitame uut tasuta Äripäeva. Uuendatud Adblocki filtrid saad siit (kuidas kasutada?)…
No kui rõõmsa näoga sa ise oleks, kui sind keegi ei taha?
Cheap Free pussy!
Kassipoega tahad? Hallitriibuline on, päris must murjan on, mustavalgekirjuid on kaks (teisel on lahe nina, rombimustriga). Ema on kiisudel suht ülbe murdja ja isa ei ole sugulane – seega peaks tegijad kassid olema/tulema.
<div class=”CNS” id=”timo” > kass kasss kasssss kasssssss kssipojad kasipojad kiisud kisud kaass lass jass ass free wet sad young teen pussy cheap merekool</div>
Jah, Kati, ma tean…
And then THEY attacked...
Teaduslik fantastika
Plahvatusmürinat asendas plahvatusvaikus. Kõik vakatas, vaikis, helide liikumine lakkas. Levis vaid plasmapommide punane kuma. Ja terror nendes, kes veel elus olid…
Projekt “Maa” oli jõudmas lõpule…
***
Ei ole töötlus – panin korra IR filtri ette. Tulemus ei ole küll see, mis vaja, ent proovib kunagi uuesti.
Maal on õunu nii palju, et isegi kuused, männid ja kased tundusin neid täis olevat.
Nael: ei päeva-, ei koera-...
Jah, ta on lurjus, ent ta on meie lurjus
Eile tõstatus küsimus, et mis loom see Sepp tegelikult on? Anname siis vastust…
Juba ülaltoodud lauses peitubki esimene ja põhiline möödalask Sepauuringute üllas teadusdistsipliinis – ekslikus eelduses, et Sepp on loom. Tegelikult on Sepp lind, kes paigutub kuskile pekitihaste (lad.k. Parus lipidia, ingl.k. fat tits) ja nilbjutulindude (lad.k. Avis vulgaris (aga ka Stercus accidit)) vahele. Mõned aastad tagasi täheldati ka mõningaid suitsupääsukesele iseloomulikke jooni, ent antud sundkäitumisest õnnestus tal vabaneda…
Mõningane sugulus emuga – lennuvõimetu, tugevad jalad, pikk kael, vanemate pesa Emumäe lähedal. Muide, vähetuntud fakte teile: ka Chuck Norris (Primum nocere kungfuae) on säilitanud mõningase emudele iseloomuliku, geneetiliselt edasikanduva omaduse – tapva jalalöögi.
Lisaks on Sepal nokk, et ta nupp nokkida saaks, ent põhiliselt on nokk siiski selleks, et sealt lõhnad tuleks… Mis viib meid sujuvalt järgmise teadusharu juurde – intressid sotsiaalkapitalilt. Tõepoolest, just täna tahaks toretseda, kenitleda ja laulda halleluuja-teemalisi laule. Sest mis ei sobiks siis paremini kokku, kui reedene päev ja südant röömustav (ja maksa kurvastav) tänuväärne teadustöö!
***
Pealkiri torkas pähe peale EPA teise põhjuse lugemist.
Ei, mulle ei meeldi Ilves ka. Ei, ma ei arva, et suudetakse see eestlastele omane ärapanemine peatada ja kolmas variant leida. Jah, see on küüniline ja naljakas, et ärapanemismentaliteedist rääkis Varek. Mees teab, millest räägib :P Jah, ma üritan seda teemat rohkem mitte puutuda…
See on untsus pilt - maha magasin õige hetke (kaamera oleks pidanud varem välja võtma, ISO jms oleks pidanud kodus korda panema)
See on untsus pilt - koerad panid pildilt minema ja ma ei julgenud/viitsinud uut nurka otsima hakata
See on untsus pilt - loomulikult ta märkas mu kohmerdamist
Untsus pildid
Peale paariaastast plõksimist oleks aeg selliseid asju ennetama hakata…
***
Eile siis selguski oodatult, et mu ellu sigineb uus suhe, mis on üsna pikaajaline, sisaldab palju massohistlikku ja alandlikku erinevate riistade suhuvõttu ning mille eest ma pean korralikult pealegi maksma. Õnneks tundub partner olevat hea inimene, seetõttu ma järgmist kolmapäeva enam eriti ei karda…
Tuul, kurivaim...
“Õnnestunud tehing on kindlasti eetiline”
Karjuv vaimne vägivald, ma ütlen. Sa oled pikalt praadinud, et üle 15 aasta taas minna ja oma luustunud surnuaed puuridele-tangidele ette viia ja just siis see t*****anud troll ei sõida.
Oleks eile käidud, oleks see tänaseks halb mälestus.
Aga eks te ise teate, kuidas nende “oleksitega” on. Oleks trollil liinid terved, oleks ühistransport…
***
Pealkirjaks tänane Päeva/Nädala/Kuu Lause. Ilkuda ei viitsigi…
***
Hea reklaam
Hea pilt
Giljotiin
Võldas rahvuskalaks, ilves presidendiks, mis järgmisena…?
Järgmisena tuleks taadelda Eesti Rahvuskiirus (aeg, mis keskmisel eestlasel kulub peale sõnu “Näe, surnud lind” mõtliku ja otsiva näoga taevasse vaatamiseks) – viimaste mõõtmiste andmetel jääb see kuskil 5-7 minuti kanti.
Oh, aga ega sellega kampaaniad otsa ole saanud… Rahvusmahl tuleks ära valida. Kuna kapsamahla on ilmselt hõivanud sakslased (no kidding, saksamaal oli kapsamahl poes olemas), peaksime leidma midagi rahvuslikumat. Redis – pealt punane, seest valge?
Rahvuseepos tuleks välja vahetada loo “Viisk, põis ja õlekõrs” vastu. Eestlased tegelikult ei samastu pigem mitte Kalevipoja (mõrtsukas, vägistaja, röövel, okaskerast lollim jõmm) vaid Põiega (võimeline kaaslaste õnnetuse puhul ennast lõhkigi naerma).
Sõnadest veel – “rüütel” peaks tegelikult eestlastele tähendama kedagi, kes tappes ja põletades meie maale tungib. Rüütellik, tõepoolest, kas pole… :P
A noh, üldiselt on eestlane olla uhke ja hea… :)
***
Võldas on väike, jõgedes kivide all elav, üsna jubeda välimusega kalake. Väikesest peast püüdsime võldaseid (võldaid? kutsusime neid siis küll kontapeadeks… ) ja lutse palja käega – trikk on õiges lähenemismeetodis…
Pooleli...
Pikk elu: kas on kerge olla vana?
Läti eriväljaanne täna… Et pall õhku visati, siis paar sõna OmaDRAAMA’l mängitud Riia Uue Teatri etenduse “Pikk elu” kohta. Ãœhesõnaga: super.
Niivõrd läbi töötatud erinevad karakterid niivõrd ehedas esituses – mingi hetk olin ma Omaette Rääkiva Mehe autentsuses 101% veendunud… Ja siis see lava, mis meil toob ilmselt miljon lapsepõlvemälestust või “hei mul/vanaemal/vanavanaemal oli see asi”-hetke. Hea meelega vaataks veel paar korda, kuna kõike ei jõudnud lihtsalt tabada – liiga palju tegevust kohati. Kohati sürr, kohati lõbus, kohati kurb. Stseene ei ole mõtet ümber jutustada, sellega ei anna midagi edasi…
Jah, oli hetki, kus laval toimuv tundus vanainimeste mõnitamisega, seda episoodides, mil tekkis assotsiatsioon vähki sureva vanaisa viimaste tegemistega – jah, see rikkus kohati elamust, ent sellest sai üle…
Lühidalt: aukülalistena, põhjusega, festivalile kutsutud ja viimse lahtikäiva toolini väljamüüdud etendus, mille lõppedes publik püsti seistes aplodeeris…
Pealkiri insipreeritud hiljuti jutuks tulnud Juris Podnieks’i* legendaarsest filmist “Kas on kerge olla noor“.
Lõpetuseks veel ühe lätaka, Ivars Gravlejs’i lõbus projekt Useful Advices for Photographers :)
EDIT: Ja lõpetuse lõpetuseks – paistab, et Edgar on fotoblogi ümber kolinud. Ja-jaa, sobib väga hästi siia eriväljaandesse – pool-lätlane ikkagi ;)
___
* Liisu, ma eksisin, mitte Podnieks ei olnud see, kes 1991 surma sai, vaid Slapins (ja mitte teletorni, vaid siseminni juures ja mitte augustis, vaid jaanuaris). Niipalju siis minu mälust.
Podnieksi see siiski ei päästa – ta on ikkagi surnud (1992, sukeldumisel)
Juttu jätkub kauemaks...
Fui, milline fopaa – Te ninast tilkuv veri ei sobi ju absoluuuuutselt Te salli ja kingadega!
Eelmine reede toppisin näpud kõrva ja laulsin kõvasti “LA-LA-LALALLALALLA-LALA!”, et seda postitust ignoreerida. Hetke pärast muidugi taipasin, et ega see mingi kole laul või piinlik jutt ei ole ning kurdistumisest ei ole siin tolku…
Torkasin näpud silma ja suutsin ajudesse haamerdatavat visuaali eirata.
Täna nii lihtsalt ei lähe…
***
No mida te, raisk, mõnitate invaliidi – see inimene naine on ju ilmselgelt ühe jalaga.