Phil Sharp: Get out and take photos. Some graduate friends took years before they started taking photos again. It’s possible to over think and destroy the joy. You can take photos and figure out if they mean anything later.
(Mull it over)
Ideid?
Tallinna tänavatel on mingi eriti odav lappimine käiku lastud ning seoses kahetsen vaikselt, et pole Motomatkajate klubi jätku- sh. kruusateede kursustele jõudnud – äärepealt oleks täna külje maha pannud, sest kurvid on lahtist killustikku täis.
Samas – mõneteist tuhande euro eest olen nõus läbi viima uurimuse ja tõestama, et just nii ongi hea ja õige ja eelnev lõik on anonüümne tasakaalustamata negatiivne laim.
Seoses teisipäeva kiire moondumisega kolmapäevaks jäi eilne postitus ära.
Administratsioon vabandab.
Seniks meeleolupilte:
Photo Gallery: Stanley Kubrick’s Gritty Images of 1949 Chicago
The “Surrealistic Pillow” Project- Photography By Ronen Goldman
SEKSIKAS GALERII: iluuisutajate vallatud jalatõsted
Iluuisutamises on üks ilusamaid elemente jala tõstmine. Postimees pakub teile nautimiseks selleteemalise galerii.
Lugupeetud pr Kopli, kas te endiselt väidate, et te teete seal kultuuri ja uudiseid ja üleüldse kõik on vinks-vonks?
Ma muidugi ei tea, miks ma vaevun üldse vinguma – ilmselt mingi nostalgiline mälestus ajast, mil “Edasist” sai “Postimees” ja tundus, et kõik see tulevikuvärk saab olema puhas, helge ja noh… normaalne.
Kergem oleks ju lihtsalt boikottida, nagu teeb päris mitu head sõpra-tuttavat ja nagu omal ajal sai tehtud Delfiga. Alguses on veidi imelik, ent siis vajadus kaob, seejärel ka harjumus ja mälestus.
e. unetuses vaeveldes lambaid üle aia loopima.
Panin eile enne F-hoonesse kõmpimist ka kaamera kotti ja tegin mõned suvakad…
F-hoones on väga võluv tütarlaps, kel vaid yks põselohk…
Rohkem kui ühel korral on tekkinud küsimus, et kuidas need topeltpildid tehtud on. Iseenesest lihtne – sul peab olema vastav “tagumik”, mis salvestab kaks kaadrit õige nihkega ühele paberile ja mõlemad pildid kahest tuleks saada korralikud. Polegi fotošoppi vaja :P
Kuna ma tollest kassetist netist pilte ei leidnud, tegin käppelt paar tükki ise…
– – –
I’ve been asked more than once how to make this kind of “diptychs”. Easy – you need a specific polaroid back that allows you to take two shots on a single paper with the appropriate shift – and both frames should be sort of ok. There’s life without Photoshop, too. :P
Couldn’t find any photos from the ‘net, so I took a couple of snapshots myself…
3 tükki, nimeliselt:
Game of Thrones – esimesed kaks osa nähtud. Kuigi midagi on vastukarva, vaatan ilmselt edasi.
The Borgias – eeldavasti võiks meeldida, ent kuidagi ei saa esimest osa ära vaadatud.
Camelot – esimene osa nähtud, pikka pidu talle ei ennusta.
Üldiselt ma “kodustan” sarju harva – ma millegi pärast tahan kõike tervikuna võtta ja kui 3. hooaja keskel sari ära vajub, kipun juba üsna meeldivalt veedetud aega ümber hindama. Tobe, ma tean, ent ikka närib kuskil tagaajus, “selmet siin passida, võiks midagi kasulikumat teha”. Lisaks kipun arvama, et “püssirohi” on siiski piiratud ressurss ja mingi 30 osa käib valdaval osal tootjatel üle jõu. Sellest tulenevalt on lemmikud pigem minisarjad, mis sellisena planeeritudki a la “Band of Brothers” või mis on kiire enneaegse lõpu leidnud enne oodatavat mandumist (Firefly, näiteks).
See puudutab siis pigem seotud lugulauluga sarju, mingid Mythbustersid ja Top Gearid, kus iga episood on iseseisev üksus, on natuke teine lugu.
Ja kuigi need põlved võivad olla natuke kriimulised, pole sellest ju hullu – vanaema annab mett-piima, kass keereleb nurrkannina su süles ja maja tagant saab oma käega raskeid küpseid ploome võtta.
Siin kuskil on ka põhjus, miks see pilt mulle meeldib – kuigi “kas ei ole täidetud kompositsiooninõuded või puudub pildil vajalik liikumine.”, toob ta kuskilt portsu helgeid mälestusi – jalgratastest, küpsetest õuntest (meil ploome polnud), vanaemadest ja -isadest, koolivaheaja veidi erilisest suvelõhnast. :)