Kiilakad künkad
Seda on ikka ja jälle naljakas vaadata, kuidas mingilt kõrguselt mäed kiilakaks muutuvad. A eks neil ole vanust kah…


Seda on ikka ja jälle naljakas vaadata, kuidas mingilt kõrguselt mäed kiilakaks muutuvad. A eks neil ole vanust kah…

Ma kunagi mainisin, et tõin endale Jaapanist järjekordse mängukaamera – papist ja plastist, isetegevuslikult kokkukleebitava pinhole Sharan‘i. Lasin sealt ühe filmi juba läbi ja mis ma oskan öelda – optika on kehva, nagu polekski teist :P A noh, abiks oleks ka statiivi ja parema filmi kui aegunud Jessopsi kasutamine. Pimedate olude säriajad tahavad väljamõtlemist.

Iseenesest oli tegemist ühe pildistamisega ühes kontoris, pilti oli vaja. Alguses võtsin välgu, vihmavarju ja peegeldi ja plõksutasin omajagu – eelvaade tundus OK (hiljem andis Lightroom välguga RAW failidele küll veidi lillaka tooni, mida ma juhtun vihkama, ent see selleks). Kõige lõpus sai, pooljuhuslikult, tehtud üks seeria ilma lisavalguseta, no ja ei ole miskit parata – loomuliku valgusega tulevad paremad välja.
Tollesama loomuliku valgusega, mida sellele aastal ainult vähemaks jääb…

Skype Win 5. versioon on ametlikult beetast väljas. Sisaldab minu poolt ühte nii silmatorkavat ja räiget “kala”, et see jäigi märkamata. Leidjale teen ntx., noh, pudeli õlli või portree välja :)

Kiire. Praegu on mu elus põhiliselt 3 mängu: Angry Birds, Linuxid ja debiilsete vigade leidmine oma keelefailidest…
OK, homme on parem pilt (eile oleks pidanud siin olema Hardi pilt, ent seda ma ei leidnud ja uut ei saa ka teha) ja parem lugu (sest eilne lugu ei olnud väga hea). Kui hästi läheb…



Paar pilti Tokyost, päeva täiteks :)

See, et mul korraga sahiseb siin kolm masinat – ühes Win 7, teises OS X, kolmandas Linux – kõlab juba nagu mingi aneka algus stiilis, “kolm nohikut läksid baari…”
Nii sünnibki saaga. Mõtlesin, et paneks äkki siis selle failindus-meedia-feilindus masina peale mingi Linuxile ehitatud pisiläpakate jaoks mõeldud OS’i – nende kasutajaliides on tavaliselt ehitatud väiksemale ekraanile (VNC’ga hea hallata) ja kõike sodi pole ka kaasa pandud.
Proovisin Jolicloudi – päris nunnu… a selleks, et ta hakkaks ilma pässakat küsimata sisse logima, tuleb kusagilt nurga tagant seda talle selgitada.
Parasjagu vaatan Ubuntu Netbook Editionit – kah nunnu… aga selleks, et ta ilma monitorita üles end boodiks ja peale seda kaughaldusele pilti näitaks.. tuleb jälle mingeid trikke teha :D
Proovinud/tööle saanud ma neid trikke veel ei ole, aega napib. Ja peale seda tuleb siis kuidagi masinale selgeks teha, et need NTFS kettad, mis tal kõhus on, võtku need kohe buutimise ajal kenasti külge, et tule neid keegi neid eraldi mountima.
Selles mõttes on ühised juured Mäkiga tuntavad – niipea, kui sa tahad teha midagi sellist, mis Kellelegi tundus ebavajalikuna, tuleb käsi masinasse toppida….
“… istusid baaris, heitsid arglikke pilke erinevate tisside suunas ja jõid ennast kolme peale kahest õllest täis. Loo lõppu ei mäleta keegi, ent lollid paljunevad endiselt oluliselt suurema kiirusega”



Seoses oktoobriga meenus õhtu augustilõpuses Tokyos. Koperdasime jaapani kolleegiga mööda Roppongi kanti, kui järsku mingi tänavanurgals seisev “kuulutustetulp” pakkus, et me võiks õllefestivalile minna (igasugu reklaamijaid ja pakkujaid on Jaapanis kaubamajade juures ja tänavatel meeletus koguses). Esmalt eksisime muidugi ära, sest mehe juhtnöörid käisid reaalsusega veidi loominguliselt ümber, ent mingi hetk, tõepoolest, kostus justkui mingi umpa-umpa.
Jõudsime parki, ja seal ta oli – Oktoberfest. Tõenäoliselt meile tuntud maailma kõige väiksem, ent siiski.
Aga kuna nad tahtsid selle saksa märjukese eest kolm-neli korda rohkem krabisevat, vaatasime ilmaime üle ja läksime ning tutvustasime mulle mingit tavalokaali, kus prestiižika kontorirajooni mitte nii prestiižikad valgekraed ja -joped endal aeg ajal lipsu pähe tõmbavad…

Olnud kord üks Mõte, mu lihane laps, kes läinud korraks ära.
Ja ei tulnudki tagasi, tänamatu raibe selline…



Tundub, et minu esialgne “oh, lahe” hetk FreeNASi – selle lihtsa ja pisikese varundus- ja meediaserveri softi osas hakkab vaikselt mööduma. Kas ma olen lihtsalt loll või mingitel teistel Issandast ettemääratud määratud asjaoludel ta lihtsalt ei tööta eriti mu käes:
– Transmission ei lae asju ega suuda pooleliolevaid torrenteid meelde jätta
– iTunes 10 ei korja muusikakataloogi üles (see kamm läheb Apple ja Firefly vahel jagamisele ilmselt)
– Macil tundub olevat mingeid probleeme UFS failisüsteemiga
– tagatipuks suudab server peale “shutdown” käsklust ainult ennast välja lülitada, PC jääb huugama (BIOS’is on ASPI lubatud)
– mingi kiiks oli veel, ei meenu hetkel
Siis on muidugi ka veel see, et FreeBSD on mulle täiesti tundmatu süsteem, UFS ühes sellega. Eelpakendatud distro parandamise/laiendamisega ma ka hakkama ei saa (ja teate, mis – ega ei tahagi).
Soovitate mingit head, USB pealt normullilt jooksvat Linuxi distrot, millel korralikult kaugelt juhitav, seekord graafiline kasutajaliides, sisaldab muusikajagamiseks midagi jms. Ja mis ei sisalda kümmet vabavaralist brauserit ja kontoripaketti ja muud mudru? Slax tundus täitsa tore, ent kippus, vähemalt kaughalduse puhul kõike unmountima vms.
Või pean minema Windows Home Serveri hankima – ma usun, et see töötab karbist, laksust ;)