Mida Jüss ei õpi, seda Jüri ei tea
Jüri oli mures. Eile oli olnud kõik selgemast-selgem, päev oli olnud helge ja pilvitu. Ent täna… tänasel päeval oli hirmu, higi ja hirmuhigi lõhn man. Jürile meenus kool – just need teravad küsimused, pikad piinlikud minutid tahvli ees vaikimist, üha enam hõõguma löövad kõrvad, karm õpetaja pilkavalt prille kohendamas, tema endiselt üha valjemini vaikimine, kuni õpetaja armulik “Istu, Jüri, kaks” ta seismisest päästis…
Külma õlle lahti korkinud, tundis Jüri end julgemalt. Peale neljandat ruum juba avardus, õpetaja kadus, punased kahed haihtusid. Kuues tõi esile tema isikliku sisekotka: “Küll ma sulle, sunnikule veel seletan. Nii ära seletan, et… et selgeks saab!”
Jüri tõstis tühja pudeli kööginurka ja piiksus kuueaastase vennapoja häält järele ahvides “Onu, onu, kuskohast lapsed tulevad…”
Sepp, ega see ometi autobiograafilise taustaga sissekanne ei ole? :-P
Kui on öösel aega tähti/tähne vahtida, pole järelikult und. Ja järelikult on, mida öösiti vaadata.
“Öös on asju”, ütles keegi… Subjekt ei lähe nende öödega siiski kuidagi kokku :)
Ei, tegemist ei ole autobiograafilise sisuga sissekandega. Esiteks on mu vend suht noor, teiseks ma arvan, et kui ma hakkan seda seletama, v+ib lapsel küll l6bus olema, ent saab lapse ema ataki :)