ThunderThighs 3000™
Tuli tütarlaps ühelt poolt, ilma kivita. Kivi on raske, mis ta’st tassida. Kuigi spordi mõttes oleks ehk võinud. No hea küll, – tuli see tütarlaps ühelt poolt, miniseelikuga – kerge tassida, kerge vaadata, kerge mõelda. Ja ma kohe mõtlesin, et peaks tegema säherdused sukapüksid, mille jalgevahe on materjalidest, mis hõõrdumisel genereeriks võimalikult palju staatilist elektrit. Nomaitea – siid + klaaskiud näiteks.
Kui oleks masin, mis oskaks staatilist elektrit salvestada, saaks telefoni laadida. Kui ei, tuleb lisada maandus ja võiks välguvalgusega ennast (aktiivsähvur on parem kui pasiivhelkur!) ning oma ninaesist valgustada.
…Või tervet tänavat – kui jutu algusesse tagasi tulla – need olid ikka u megavatised reied…
—
Naljakas on seda asja siin (foto)blogiks kutsuda, “throwback Tuulelohe” oleks ilmselt sobivam nimi. Jutuga otseselt seost mitteomav pilt on tehtud paar aastat tagasi iseehitatud polaroid-lõõtskaameraga.
Millised ägedad põlvikud!