Aga lapselt võib ju varastada…
“Kujundaja kinnitas, et kõik on korrektne. Ma ei tulnud selle peale, et foto võiks olla fotograafi töö, autorikaitse objekt – sellise tasemega fotot võib teha ka algklassilaps”
Selle halvustava argumendiga õigustas OÜ Büroodisaini tegelane asjaolu, et nad kujundajalt saadud konkursitöö versiooni kohe ka trükki ja siis müüki viskasid. Lugu EPL‘is
Et iga foto/luuletus/teos on loomise hetkest autorikaitse objekt*, ma rääkima ei hakkagi. Nii lihtsalt on. Ja muide, Repro, Erakogu ja Arhiiv ei ole fotograafid**, kes oma autoriõigustest on loobunud…
Kui midagi valesti ettekujutan, siis “Juristihakatistest” ( ;) ) lugejad vast parandavad/täiendavad mind :)
Selle kaasuse kokkuvõte: “tasuta foto” autoriõigusetuks isikuks osutus Annika Haas, konkursi võitnud kujundajast sai selle “elegantse” liigutusega “tankist” ja juriidiliselt nimetatakse kogu seda protsessi hoolsuskohustuse rikkumiseks, mida, nagu ilmneb, võib rikkuda tasuta :)
Büroodisain “säästis” ca 500 (firma pakutav maksimaalne tasu) -2000 (Annika Haasi hilisem nõue) krooni…
Nõuete “hinnakääridest” – ettevõtted, arvestage sellega, et kui te pildi näppate, küsitakse teilt alati rohkem raha, kui algse honorarina oleks kokku lepitud. ALATI. Kui teile see loogika ei meeldi, proovige järgmine kord piletita sõiduga vahele jäädes maksta trahvina ainult pileti hind…
Eriti nutused on sellised kaasused alati siis, kui rikkujaks on mingi äriline jublakas, kes üritab ise raha teenida, ent teistele ei taha nende töö eest maksta… Kui sa ei jaksa terve tiraaži pealt kokku 2000 krooni maksta, siis pane oma äri kinni, enne kui midagi tõsisemat kogemata juhtub…
Kogu loo juures on irooniline see, et Mari Rebane, kes tänuväärselt seda lugu valgustab, töötab Eesti Päevalehes. Tema tööandjad aga tegelevad samasuguse virutamisega – oma blogist “laenatud” fotosid on nende lehest leidnud/avastanud nii Rivo kui üks teine Eesti blogija…
Kogu sellest jamast kirjutanud ka Rivo ja Foto.diip…
* – tahad ka konkreetsele paragrahvile viidata seaduses? Worry no more! Kasuta wolli imetabast wLex’i, mis ei lase mitte ainult viidata, vaid isegi võrrelda erinevaid redaktsioone…
** vt. ka hea artikkel foto.diibis “Eesti edukaim ajalehefotograaf Repro”
—-
Siia lisatud eile võetud foto on nii mitmel moel (valgusbalanss, säri, fookus, statiivikasutus) pekki läinud, et see on omamoodi guntz :) Eilsest linnapealkondamisest leiate märke tõenäoliselt Rivo lehel, mina ei saanud midagi :P
ma vist kaks-kolm asja sain, homme näeb vast, kaamera puhkab kodus, kaart tema sees ja fotod kaardil.
Nüüd pole muud, kui kogu see lugu anda Postimehele, kes omakorda sellest kirjutavad, kuidas EPL kahepalgeline on :P
ja juba ongi lugu postimees online’is yleval :P
Aga kas kõik netis vabalt kättesaadavad fotod ei ole avalik materjal ometi? Kui ma copin kuskilt veebist endale ploogi foto, kas siis võib sellest ka jama tulla? Keeruline värk :)
Kuule, tee palun minusuguste fotovõhikute jaoks galerii taolistest spetsialisti jaoks “pekki läinud” piltidest. Mulle see konkreetne igatahes kangesti imponeerib.
flo: keerulist pole midagi, kui fotograaf pole teisiti märkinud, siis luba küsimata midagi kasutada pole viisakas ehk võib jama tulla:)
mina olen selles aru saanud nii et kui iki ise tahad pappi saada siis pead ka teistele sellest osa jagama (vähemalt küsi kas ta tahab.. no ja enamasti iki tahavad)
aa kui sa vaid seda pilti edasi viitad.. ilma endale kasu tootmata.. siis see nagu reklaam temale.. see ei tohiks vist paha olla..
BC /vahest sinisilm/
Muide, kas keegi oskab öelda, kuidas on lood konkursitöödega? St kui kujundus/foto/misiganes on saadetud konkursile, kas siis sellega loobub autor oma õigustest? Kuidas saab autor vältida seda, et ta nodi ei saa, aga töösse läheb tema looming ikkagi? Ja kui ta seda konkurssi ei võida ning avastab, et tema kujundusest on kasutatud mingit elementi teise tegelase töö juures?
viisakad korraldajad panevad tingimustesse klausli, et piltnik on nõus, et tema töid kasutatakse _konkursiga seotud materjalides_. muudel eesmärkidel tuleb autoriga kokku leppida.
üldiselt annab selle punkti järgi konkursse valida ja siis saabki suht vähe osaleda.
flo: kui sa teise tehtud pildi /või arvamuse/ oma lehele paned (isegi ilma kommertseesmärgita) siis viitama, kelle oma see on/kust said, peaks ikka. Selle asja nimi on teise inimese ja tema tehtu austamine
Nu aga teeme nii :) Siiani pidasin viitamist kirjasõna pärusmaaks.
Tegelikult ei ole siin otseselt pistmist sellega, kas see on ilus või austav – lihtsalt kopimine stiilis “kui ei ole märgitud, et ei tohi, sisi ilmselt tohib” on lihtsalt ebaseaduslik. Kui tööde kasutamise reeglid ei ole selged, siis tuleb kindlasti ENNE läbi rääkida, kas ja kuidas võib kasutada.
Siin blogis on asi suht lihtne – kehtib CreativeCommons litsents, mis sätestab, et pilte tohib tasuta kasutada, kui:
– minu autorsus on märgitud
– see pole ärilisel eesmärgil
– fotot/teksti ei muudeta
Ülejäänud asjade kohta küsige, ei lööda suu pihta…
Autorile viitamisel ei näe erilist vahet, kas tegemist onb foto, kirjasõna või muu teosega
Issand kui tige post su poolt :O
hihi, tige kindlasti mitte, üritasin vist konkreetne olla… :P
ilmselt olete liiga harjunud, et iga teise lause järgi peab smiley olema ja kui ei ole, siis on midagi eriti paigast ära :)
natuke tarka juttu:
ja samas:
vaat siis nii.
EV autoriõiguse seadus
sepp: msnisõltlaste kompleks nohh, püüa aru saada :D