0
Taaskasutus.ee

Oh, paneme ikka pealkirja ka

photoblog, tavaline, toit

«Muidugi ma olen meie suusatajaid vaadanud. Aga ega eriti meil minu arust medalilootust pole,» nendib Joala, et paraku kummitab sportlasi ikkagi klamüüdia.

Okei, inimene on natuke “klamüüdia” küüsis, SLOleht paneb selle mõnuga lehte – see on nende töö. A mis sunnib Postimeest seda jura avaldama?

***
Jätkates eilset teemat:

Kastrul: kõigepealt õli sisse praadima ingver ja porgand, seejärel järjekorras: külmutatud aedoad (need rohelised kaunad – kuulge, kas aedoad ja türgi oad on üks ja seesama üldse?), paprika ja šampinjonid. Kui aedubadest piisavalt vett ei tule, lisada ka seda ja jätta kaane all hauduma. Maitsestada võib näiteks puljongikuubikuga.

Pann: ingver praadima, siis suured kanafilee tükid, maitsestada soola ja karriga, praadimisel hoida kaas peal, et mahlasem jääks, lisada võib natuke mingit magushaput valmismöginat – lihtsalt maitseks ja mahlasuse tõstmiseks – eesmärgiks ei ole kastme valmistamine (mul oli mingi Felixi taipärane magus-hapu kaste).

Pott: riis. See eelaurutatud (parboiled) on hea…

Kõige vähem aega läheb kanaga – jäta viimaseks, riisi jaoks võib vee tulele panna kohe, kui kastrulisse minev silo hakitud. Siis saavad kõik 3 nätsikut enam-vähem samal ajal valmis…

PS. Need on sellised lihtsad, kodused ja suht igavad “leiutised” asjadest, mis parasjagu käepärast või mis poes pähe torkavad. Kui tahate midagi korralikumat teha, lugege parem näiteks Kokkajat.

14 thoughts on “Oh, paneme ikka pealkirja ka”

  1. ei. aedoad ja türgi oad on nii erinevad kui üldse olla saab – ühed kaunad on pikad ja peenikesed, teised jämedad ja paksud. aedoad võetakse tavaliselt nende kaunast välja ja neist tehakse tavaliselt soolaube ja oasuppi. vms. :)
    vinüülidega on palju kurvem lugu … neid on, aga pole mängijat. :( kuigi võiks ju olla.

  3. kas need mitte põldoad pole, mis kaunast välja aetakse. aedoad ikka kaunaga potti?

  5. nad on erinevad asjad, ühed tehakse koos kaunadega, on pikad ja peenikesed. teised võetakse kaunast välja, terad on suured ja paksud. Aga kumb on kumb, läheb mul alailma sassi. Ent koos kaunaga söödavad on mu lemmikud, hautatult ja võiga üle praetult… nämm!

  6. ma mõtlen, et ilus pikk jutt maitsvast roast, aga ise järgi teha ei oska…kui aus olla siis olen tihti raskustes neid komponente oma vaimu silmas näha. ühesõnaga: kas valmisroogadest pilte kah kunagi näeb?

  8. Aeduba ehk türgiuba on pikk, enamasti roheline (osad ka kollased), peenike kaun. Oad on ca poole cm läbimõõduga. Valmistamisel ube ei “koorita”, valmistatakse koos kaunadega. Keedetakse, praetakse.

    Põlduba on lühema ja märgatavalt jämedama kaunaga, oad ca cm paksused. Valmistamisel (tegelikult enamasti juba enne) kooritakse ja kaun läheb prügiks. Soolaoad, supp jms.

    läks vist õieti? parandage kui eksin.

  9. btw, ma oleks täiesti nõus osalema ühe korraliku kokandusblogi tegemisel.

  11. Oh, maivõi! Lõpeta ära juba see toiduteema. Aga nende aedubade ja türgi ubade teemal mõtlesin ise ka. Mu vanemad ikka ütlesid koguaeg külvates, et teeme sel aastal türgi ube ka lisaks tavalistele ubadele ja tõesti – sügiseks olid pikad ja peenikesed ja rohelised olemas. Ja minu teada on aegade algusest saadik aedoad olnud need tavalised noh. Traditsioonilised suured jahused oad. Ja vahet pole, mis tegelikult tõde on, ma nimetan ikka nii, nagu olen harjunud :P

  12. näed sis. ma sain targemaks jälle.
    aga ju see vanematest sisse jääb … :)
    ära mõtle toidust, daki. tule minuga homme ujuma parem.

  13. jah, aedoad on nämmad, ja see aasta kasvasid need tumelillad! :D aga kuuma veega kokku puutudes ehk aurutet kujul muutusid hoopis tavapäraseks roheliseks?!

Comments are closed.