[PÖFF] Eestlane olla on…
PÖFFi avamisel nähtud “Laulev revolutsioon” – ameerika tegijate visioon Eesti iseseisvumisest läbi laulu – tekitas küll tunde, et kirje “rahvus: eestlane” ei ole mitte ainult juriidiliselt korrektne fakt, vaid ikka midagi enamat. Midagi võimast.
Eilne “Hää võmm, halb võmm” oli lõbus – paras kogus huumorit (sh. musta) ja märulit. Muide, tegemist on ühe edukaima Kanada filmiga läbi ajaloo. Rež. Erik Canuel, kes tundus üsna lahe vend, oli isegi üllatunud, et neid festivalil näidatakse – klassifitseeris ta oma filmi pigem popcorn movie‘ks.
Küsimuste-vastuste voorus uuriti Canuel’ilt ka piraatluse kohta ning peale mõningat enesega asja arutamist jõudis ta seisukohale, et eelkõige peaks filmid olema ikka kinos vaatamiseks, siis saab elamuse. Ent kui seaduslikud levikanalid filmi kuidagi ei paku, otsi kas või pirakoopia – parem, kui filmi kuidagigi näeb, kui et teda üldse ei teata…
Üks asi külastajatele – kui filmi tutvustab ja küsimustele vastab keegi filmiloojatest/näitlejatest – palun, näidake mingit austust ja ärge trügige kohe minema, kui tiitrid jooksma hakkavad. On teil niiiii kiire?
mul on alati sama küsimus, isegi siis kui mingeid vippe kohal pole. no mis värk on, tiitreid vahtida on ju jumala raju! pluss annab mingit mõtlemisruumi ja aega tavakeskkonda naasmiseks jne jne jne. tiitreid vaadata on äge.
Pluss näeb uncutte ja previewkraami, mis peale tiitreid tuleb. Kui tuleb. Vahel siiski tuleb.
Väga sürr-lummav raamat – pöff mitmeks õhtuks. Aitähh sepp:)
Kui keegi filmi loomisega seotud inimestest kohal on, siis pole kunagi teada,
– kas tema saatja on enne oma küsimuste küsima hakkamist ka mõelnud, miks ja mida ta küsida tahab (piinlikke seiku “äää”-tavatest saatjatest)
– kas kohalolijal endal on midagi asjalikku öelda
– kui kaua küsimuste-vastuste sessiooniga läheb
Filmiasjaosalise kohaletoomine ei tohiks olla karistuseks neile filmivaatajatele, keda viletsas inglise keeles peetud mõttetud vestlused ei köida.
On olnud mõnusaid ja asjalikke kohtumisi vaatajatega. Rohkem on olnud piinlikke/arusaamatuid. Ise olen püüdnud nendele siiski kohale jääda, kui ajakava just väga ei pitsita.
“ääää”-tavad saatjad on tihtipeale sellest tingitud, et tal tuleb olukorda hakata päästma, kuna keegi ei julge esimesena küsida