Kerge ülevaade: Nokia 5610 XpressMusic

“Järeldus on koht, kus te väsisite mõtlemast”, kõlab üks Murphy seadustest. Ja telefoniostuga nii läkski – mingi hetk sai valimisest siiber ja tõin ära järgmise vidina: Nokia 5610 XpressMusic (siit ka vastus Mariini küsimusele, miks äratus “vale” oli). Algul mõtlesin, et virisen natuke mõnede asjade kallal… ent noh, saagu siis kõigest natuke – üsna uus mudel ikkagi.

Sõelal olid ka näiteks Samsungi U700 ja F330. Esimene on väga ilus, teine mitte nii väga (need valged randid, fui). Esimene on üsna “nutikas”, teine, nagu Nokiagi, “pühendunud” muusikaföön. Esimene on juba veidi vana mudel, teine nii uus, et pidevalt otsas. Ja nende kahe vahel valides oligi kompromissiks mainit’ Nokia hoopis. Soniga Eeriku liuguriga mudelid ei sümpatiseerinud.

Telefon
Nagu Nokia Series 40 telefon ikka – saab helistada jms. Osa kasutusloogikat on peale pikka Siemensi (M55) kasutamist veidi võõras (ja alati ei ole samm paremuse poole – nt. SMS’iga seonduv: saaja lisamiseks tuleb Nokias oluliselt pikemalt surfata; kui Siemensil saabunud SMS’i läbi lugesid, siis päris lõppu kerides pakuti kohe ka kustutamisvõimalust; jms.)

Nupud on üsna mugavad (mis oli ka argument Samsungi vastu, peale M55 “poppe” ent vastikuid klahve eriti), kere on natuke lai ühe käega trükkimiseks – M55 istus paremini kätte. Liugklapp esialgsel hinnagnul ei tohiks eriti logisema hakata.

Uudne asi on nn. slaider, mis aitab vahetada telefoni töörežiimi/kasutajaliidest (UI): pleier < - telefon -> raadio (see slaider võiks samas veidi kasulikum olla, kui vaid raadio/pleieri/telefoni vahel sõelumine, kui ta seal juba nii suurelt on, aga noh…).

Ekraan on väga heade värvidega.

Muusika
Raadiot ei ole viitsinud näppida, ent pleierit olen juba natuke kasutanud ja heli on väga hea IMHO. See eeldas küll oma ekvalaiseriseti tegemist (saab teha) ja uusi kõrvaklappe (need “tavanööbid” ei püsi mul kunagi kõrvas), ent tulemus on umbes sama, kui kunagi omatud iPod Shuffle (1. gen.). Seega XpressMusic’u nimetuse omistamine moblale eksistentsiaalseid küsimusi “miks ma eksisteerin, mis on mu mõte?” tekitada ei tohiks. Veel ei ole selgunud, kui kaua saab reaalselt muusikat kuulata ühe laadimisega (nt. Samsung U700 sai aku ja muusika eest miinuspunkte)…

Fotokas
3.2mpix, autofookus (ei saa välja lülitada), 2 suht kasutut LED-välknööpi jms. Salvestab objekti üldjuhul äratuntavalt. Napilt (ma sel teemal pikemalt ei peatu, teate küll, millega ma viimasel ajal pilti eelistan teha :)). Blogitud pilt on siiski telefonist, ent ei suutnud vastu panna ja käivitus LOLCAT-mode.

EDIT: saab pildistada nii AF’iga (teravam) kui ilma (kiirem) – erinevad nupud vajutada. iPhonel pole neid “kahte suht kasutut LED-välknööpi”‘gi…

Sync/asjade liigutamine
Jama: täielikuks sünkroniseerimiseks on eelduseks MS Outlook(?). iSync’il veel sellele mudelile tuge pole, alternatiivmeetodid ka ei aitavat. Back-up fail on mingi binary, pole veel häkkinud, et kas sealt saaks märkmed käte.

Esialgu ei ole veel tööle saanud seda, et asju saaks telefonist üle Bluetoothga Mac’i _saata_. Mac’ist opereerimist alustades töötab nii telefonisse salvestamine kui sellest tõmbamine kenasti.

Internet
SurfPort töötab läbi integreeritud brauseri (AP: wap.emt.ee), Opera ja Yahoo! vidinad töötavad aga üle AP internet.emt.ee (ja see tuli mul ise avastada… ja see võttis aega). Ning mis on täielik PITA, on EMT’i hinnakujundus* – erinevad AP’d -> erinevad hinnad, mis omakorda sõltuvad veel kolmandast tingimusest (vt. Homme tabelit).

E-posti sai siis tööle, kui olin selle õige AP kasutamise välja nuputanud, enne seda õnnestus fotode postitamine üle MMS’i. Näiteks siia: http://tuulelohe.tumblr.com/. Ma ei usu, et ma eriti tihedalt sinna midagi laadin, ent pagan teab…

Telefon on 3G, mitte 3,5. Eriti ei nuta – väga kiire ühendusega ära harjumine mõjuks arvele halvasti, ma kardan.

Soft: Series 40 5th ed.
Äkki oleks pidanud Symbiani (S60) fööni ostma – selle platvormi peale arendatakse softi oluliselt rohkem. Või ma eksin ja enamus Java softist töötab ka S40 seerial (.sis’id ilmselt mitte, kuna S40 pole Symbian)? Tundmatu maa mulle esialgu. Ja palju ma lisasofti tegelikult vajaks?

WTF?
Nüüd mõningat irisemist ehk rubriik “mis teil arus oli?”
– mälukaardi vahetus – sitake tagakaas, palju lahtikakkumist vastu ei pea ilmselt (ja teisiti ligi ei saa)
– helitugevusnupp läheb samuti keylock’i alla, kui telefoni UI ees on…
– … ning raadio/pleieri režiimis sissetuleva kõne vastuvõtu puhul telefonisse ei saa
– helistaja foto PC Suite abil lisamine – tulemus on kohutav. Pane parem ettevalmistet’ foto telefonisse ja võta Use photo…
– miks ma PC Suite abil näiteks märkmeid (notes) ei näe? Selleks, et oma märkmed kätte saada (ma märgin fillmile pildistades säri/ava telefonisse. Käsi-EXIF), tuleb nad pasteerida SMS’i drafti ja siis saab seal kopeerida. Totter.
– 2,5mm kuularipistik. OK, adapter tuleb kaasa, ent kamoon – isegi 2x õhemasse kaksikusse (5310 XpressMusic, tänasest EMT’is müügil) suutsite 3,5mm mahutada
– Liugklapi avamisega kõnele vastates on viivitus üsna suur, enne kui tegelikult vastu võetakse

Last but not least. Teatavasti reklaamib Nokia osasid oma mudeleid väikeste arvutitena. Ka 5610 on seda – ma olen suutnud ta juba paar korda kokku jooksutada.
Restart.

– –
* Ei, ma ei ole otsustanud veel ära kolida, tahaks enne näiteks m-ID** ära proovida.

** Mis tuletab meelde, et Mart Parve palus tähelepanu juhtida nende kampaaniale, mis õhutab inimesi enam digiturvalisust proovima:

Üks efektiivsemaid viise internetiturvalisuse tõstmiseks on aga julgustada inimesi sisselogimiseks ID-kaarti või Mobiil-ID kasutama. Jah, ka selle turvalisuse üle debateeritakse mõnikord, aga siiski on isegi skeptikud nõus – olemasolevatest variantidest on see reaalseim võimalus e-teenuste turvalisust oluliselt tõsta.

Oleme leidnud, et kui inimene ID-kaarti juba kord kasutab, siis ta sellest enam ei loobu, kuna tegemist on päris mugava rakendusega. Aga kuidas panna inimene ID-kaarti või Mobiil-ID-d esimest korda kasutama?

Ühe abinõuna algatasime loosikampaania, mis asub aadressil:
www.arvutikaitse.ee/loos