Sinna ja tagasi

Tänu ilmale, tuulele just, oli laupäevane maalesõit nagu maadlus naisega – väga ei väsita, ent veidi õõvastav, sest otseselt toore jõuga olukorda lahendada ei saa – väga haprasti võib minna. Pluss kohatine pisaramärg tee.

Aga kohale ma jõudsin ja sauna ma tegin ja seal ma vedelesin koos Vello Vikerkaarega nii kaua, kuni silm enam üldse ei seletanud. Ja pühapäevane tln-tulek oli puhas lõbu – päike, vähe liiklust, ilusad puhtad värvid (tere!-roheline tärkav rohi ja natsionaal-sotsialistlikes toonides muld suurte lappide kaupa). Lenksus muidugi ei saa palju ringi vahtida. Ja paak on Diivanil tiba väike.

Järgmine projekt: väike fotokott pakikale.