Kulinarnia
Tundub, et oma kokakunsti võin iseloomustada sõnaga “häbelik”. Uusaastapralleks tehtud kartuli-herne puder ei tahtnud lusikast eriti lahti lasta, eilne kuskus ei söandanud potist kuidagi lahkuda. OK, täpsem sõna oleks “kitt”. Samas – ma isegi üritasin ette kujutada milline tulemus _oleks_ pidanud olema ning kuskil selle kujutluse äärealadel hõljus sõna “sõmer”…
Tavapärase praktika võib koondada nimetuse “Kulinarnia kroonikad” alla – rabad külmkapi ukse lahti ja üritad tuvastada, millised toiduained õnnestuks söödavaks nõiduda, millised on aga juba nii lõviks kätte läinud ning rohelise laka kasvatanud, et oleks aeg nad vabaks lasta…
kuskusi vist eriti ei keedetagi, kallad kuuma vee peale ja lased sel “sisse imbuda”
Vt, kus mõni ikka slaide teha armastab: http://www.slideshare.net/kastepiisake/mis-on-kuskus-ja-selle-kasutamine :P seal on kindlasti ka slaidid pealkirjaga “perse ja selle pühkimine”. mitte et, ..ah las jääb
:DDD
kuskusi hautamine on 95% kahvliga vehkimist ja 5% vee doseerimist anaalse täpsusega. siis saab hea.