1906.
Okei, see pilt on jaanuarist, ent ma nägin ka täna hommikul prügimajas kuuske…
Eile sattusin viivuks ühe SUVi rooli. Koheselt meenus ka, miks mulle mootorratas meeldib – “nurkade” tunnetamisega pole mingeid probleeme: ajad põlved harali ja täpselt nii lai oledki. Keska ajal C-katti tehes sai kohati ikka uhkelt keset teed kärutatud, sest kui pole ruumilist nägemist ja kogemust, pole ka tegelikest gabariitidest selget aimdust. Platsiharjutuste õnnestumise eest on siiani küünal kirikusse panemata.
Enam pole eriti mõtet kah, nii C- kui T-kategooria (jep, see oli mul ka) on tänaseks aegunud…
Mul on sõjaväest C-kat roosa kaardi peal.. aga pole enam praktikat saanud. Aegajalt ikka isutab küll. Sõiduauto on nii lihtne ja ei paku mingit pinevust. Poolemeetrine rool ja 11 tonni massi tekitavad mingi mõnusa õõnsuse makku kui lumisel maanteel mõnes kurvis natuke driftile kisub :D
(mitte et mul elust villand oleks)
..aga mis aja peale see C-kat üldse aegub?
Lubade vahetusel oleks pidanud viima spets. med. komisjoni tõendi C-kat tarvis. Ma ei läinud, seega ei viinud. Aasta oleks olnud aega veel tagantjärele asi korda ajada. Nüüd enam ilma eksamiteta tagasi ei saaks.
Ma siin hakkasin ka seda õõnsat tunnet taas igatsema. Ja voilaa, alates järgmine nädal CE kursused. 40 tonni – here i come! :)
Viide isikule ununes eelmisele kommile kaasa panna :)