Heliseb telefon ühes Eesti toimetuses…

– “Hallo. Jah… No mida, on reklaamtekst, mis siis?… On küll selgelt märgistatud… Muidugi on… No mis siis, et reklaamiteksti kirja juures ei ole, on küll selgelt märgistatud… Mida?… Kuulge, kas te peate mind lolliks või – loomulikult on selgelt märgistatud, seadus ju nõuab seda… Mis?… No nad maksid meile raha selle avaldamise eest, see märgistab neid meie jaoks väga selgelt. Ma võin teile kontoseisu näidata. Ei, lugejale pole see oluline… Vastupidi, reklaam töötab paremini, kui ta näeb välja, nagu erapooletu artikkel, me oleme siin efektiivsusele orienteeritud….

Heliseb teises:
– “Hallo. Jah… No mida, on jah vaenlane, mis siis?… No mis te vaidlete, muidugi on, ma ju tean paremini… Ülbed on, noh… ja ei maksa ju oma pressikate avaldamise eest kopikatki, mis selles sõbralikku on. Nii ülbed on, et ei täi me poest tolmuimejatki osta – mis nad tahavad öelda, et Presidendi kantseleis pole tolmu või. Vat nüüd said, nii et tolmab.”