Jõõn Kõplõnskõ
Iseenesest on tekkinud teoreetiliselt üsna veider olukord:
– kui J.Kaplinski kuulutaks enese emakeeleks võru keele, poleks temast kena õpetada, kuidas eesti keelt arendada
– kui J.Kaplinski peaks oma emakeeleks eesti keelt, poleks temast kena hakata võro kiilt “vanaks looma” või “õigeks hoidma”.
Omaenese mätta otsast ma kinnitaks/kinnistaks oma seisukohti – ma olen poolt keele “kiirendatud” arendamisele – teatud mahus – kui leid on hea ja nakkav, küll jääb elama. Sealjuures on oluline säilitada emakeele ilu ja kõla. Nii et selles vallas astun pigem Joh. “Keel on riist, keel on masin!” Aaviku kui Jaan “Är tsurkva mu keele” Kaplinski paati.
Põhimõtteliselt siis protsessi poolt.
Küll aga ei ole ka mina teab mis rahul seekordsete tulemustega, eriti võitjaga.
Oi kuidas ma tahaksin nüüdsele endisele eesti kirjanikule õhku müüa. Lõikude vahele.
Kuidagi ühekülgne on see loogika, et õige kartul on ikka see, mis on ise põllu kõrval, ilma inimese abita kasvanud ja õige keel on ikka see, millele inimene kätt spetsiaalselt külge ei pane. Et kui sülg midagi uut suhu toob, siis toob, kõik muu on pühaduseteotus. Keelenaturism.
Mindki hämmastab nii nende nördinud mornide “naturistide” rohkus, kui ka nende, kes kesiste tulemuste valguses tervet ideed taunivad.
Sellised võiks kohukesest ilma jätta.
Kaplinski sõnumiks on pikka aega olnud – “Ärge üle toimetage.”
Ja teiseks – Eesti keel on enamat kui hulk vasteid Standard Average European keele sõnadele..
1. nõus
2. nii ja naa. kui meil täiesti _pohhui_ on, siis varsti äkki ongi ja seda enam naljalt ei _käntselda_ :)
@Paabu
See, et eesti keel on palju enamat, ei tähenda, et ei võiks otsida vasteid SAE sõnadele. Keel sellest vaesemaks ei muutu. Need ei ole teineteist välistavad nähtused…