Tähtpäevitamine veebruarikuu valgel
Lisaks sünnipäevale sai mul pühapäeval ka viis aastat Skype’is täis. Omajagu. Päris palju on õpitud – mis on tore (mu “üliharidusel” tööga suurt pistmist ju pole, pole varemgi eriti olnud). Palju on nähtud – mis on ka tore. Ägedaid kolleege on palju – mis ei ole ainult tore, vaid ka üks peamisi “rosinaid”, mis aitab pikalt samas kohas sarnast asja teha. Palju, väga palju on inimesi, kellel saan loodetavasti elu toredamaks teha – mis on jällegi tore (ja tekitab natuke vastutusvärinaid ka, aeg-ajalt). Midagi on nagu ära tehtud – aga mõtteid on veel. Vaatame.
Kui keegi peaks taas esitama selle klassikalise tööinteka küsimuse “Kus Te näete ennast viie aasta pärast?”, vastaksin ma ilmselt nagu tollelgi kandideerimiskorral: “Ausalt öeldes… pole õrna aimugi” :)
Mul pole ka aimu, kus ma end viie aasta pärast näen. Isegi viis kuud ei oska hetkel näha.
Et siis Skypes küsitakse selliseid küsimusi?
Ma ei tea, ma pole üle viie aasta nüüdseks sinan ega mujale kandideerinud. A ma usun, et naljaga poleks mult seda küsiti. Värbamistel ma ise seda küsinud ei ole. Mis siis?
5 aasta pärast näen ma end tõenäoliselt peeglist. täpselt nagu ka nüüd.
Mulle just meenus üks Oeatmeali koomiks…