Õlu. Külmakangestus*

Ei räägi ilmast, õllest räägin. Täpsemalt – mitte külmast õllest vaid “külmakangendusega” õllest.

Eelmisel nädalal sattusin Londonis Brewdogi kõrtsi ja võtsin seal… 50ml õlut. Sest palju ei jaksa (muuhulgas ka finantsiliselt, liitrihind oli 240 naela) – menüüs olid maailma ühed kangeimad: Sink The Bismarck! (41%) ja Tactical Nuclear Penguin (32%).

Ilmselgelt tekitavad need numbrid mõningaid küsimusi, á la:
– on see üldse õlu? Jah, noh… tehniliselt.

– aga kuidas? Lisaks tavapärasele kääritusele tuleb otsa laagerdamine viskivaadis ja siis oluliseim samm: destilleerimine mitmekordse külmutamise läbi (viina aetakse teatavasti vastupidi, põletatakse). Lühidalt ja veidi ebatäpselt: õlle külmutamisel ja tahkenenud massi eemaldamisel alkoholi tase tõuseb, kuna jäämassis on rohkem vett kui alkoholi (alkoholi jäätumistemperatuur on madalam, ent päris nii see ei käi, et nt -4C juures on vesi kõik üks kamakas ja järele jääb puhas alkohol).

– kuidas maitseb? Nagu oleks maltoosast ja humalast brändit aetud. Kangus on tuntav, ent siiski üsna pehme. Vahtu loomulikult ei ole. Äge. :)

Ahjaa, kui sinna sattuma juhtute, tellige üks burks ka. Parim, mida ma eales saanud olen (ja ma olen USAs ka käinud).

Selline informatiivne teadaaenne siis.
– –
* Keelenõuvakk ütleb: “Veini ei kangestata, vaid kangendatakse. Sõna kangendama tähendab ‘kangemaks tegema’, aga kangestama on ‘jäigastama, kangeks, paindumatuks tegema’.”

Samas – kuna füüsiline “jäigastamine” on jäätumise juures oluline nipp, siis võib minu meelest protsessi kohta kasutada nii “külmakangendus” kui “külmakangestus”. Pealegi on buurid alati kalast lugu pidanud.

One thought on “Õlu. Külmakangestus*

  1. See tänane In-n-out burger ja chips Mountain Views oli küll suht feil…

Comments are closed.