Töökuulutus: Orjarahvas otsib VALITSEJAT
Ma ei ole koolitatud riigiteadlane, sestap ma ka ei teadnud, miks meil 101 ühikut Toompeal on. Samuti ei jälgi ma teiste riikide poliitikaelu (va. kui ikka Itaalia, Taiwani vms. parlamendis konkreetselt pasunasse hakatakse andma :) ) seetõttu ei oska ma võrrelda. Ent tundub, et leian üha rohkem mõttekaaslasi – inimesi, kes kes defineerivad ent kui “anti-“, mitte “apoliitiline”.
Orjarahvast*. Orjarahvas ei oska ennast valitseda. OK, meil on olemas demokraatlikult ja vabalt valitud võimuesindajad – selles osas oleks justkui asjad korras. Valid ilusate silmadega Rahvaasemiku ära… ja iga kord on tulemuseks mingi pudru ja kapsad (ohtras majoneesikastmes). Ja see pole esimene kord – ajalugu kordab ennast ja peegeldab “wärske ja rippumatu” EW 1930-date aastate esimest poolt, kus erakondlik kemplemine ja võimule pääsemise ihalused päädisid sellega, et Päts pakkis “peo” kokku ja hakkas Isakeseks Tsaariks. Ma võin küll eksida, ent lihtrahvas oli jõudnud punkti, kus nad sellisele lükkele eriti vastu ei olnud.
Täna oleme jõudnud punkti, kus sotsioloogid räägivad poliittülgastumisest ja suurettevõtjad mõtisklevad, kas kasulikum poleks kas hea diktaator või puhtalt tehnokraatlik valitsus.
Äkki peaks CV-online’i kuulutuse üles panema:
Väikeriik otsib
Valitsejat
Nõudmised:
• hea süda
• kõva käsi
• arvuti kasutamise oskus (sh. digiallkiri)
• eesti keele oskus suhtlustasandil
• orienteeritus rahva teenindamisele• Kasuks tuleb Bernadotte’ide veri
* vt ka Ulmeguru “Orjarahvas, töörahvas, misiganes…”
See on sihuke imelik orjarahvas- istub tükk aega näljas, paljas ja iniseb omaette läbi peanaha ja lõpuks jõuab tsüklisse “mõisad põlevad ja saksad surevad,” hakkab mingi vikatite, kootide, hangudega ja tõrvikutega ringi jooksmine.
Ai, kui hea :)
Pakuksin omalt poolt veel kaks võimalikku teooriat (mille poolt/vastu ma väga tugevalt ei viitsi/oska argumenteerida)
a) asi pole mitte huvi puudumises poliitika vastu mingi pikema traditsiooni või pettumuse tõttu, vaid asi on hoopis ühe teise huvi tohutus domineerimises, et inimvõimekuse piirid tulevad vastu ja poliitika jääb kõrvaliseks. räägin siinkohal siis eestlase rahahimust, mis mulle tundub, on kuidagi eriti vänge.
b) veidi vähem tõenäoliselt elame kiirendatud korras läbi seda, mida kõik arenenud lääne demokraatiad teevad – majanduslik heaolu paraneb ning politiitiline aktiivsus langeb. inimestel on oma ajaga palju vägevamaid asju teha (a la ekstreemsport, arvutimängud etc.) ning poliitilinespektrum on võrdlemisi ühesugune (palju on tõsiselt võetavaid parem- või vasak- äärmuslikke või puhta monarhislikke ambitsioonidega parteisid?).
aga rusikareegel on see, et huvi on kõige suurem siis kui miski on halvasti.
Anti-poliitilisus on tegelikul ühe eesti suure partei eesmärk. Kuna nende valijaskond koosneb põhilselt inimestest, kes valivad nagunii, on eesmärk muuta teiste parteide valijad anti-poliitilisteks. Ning see töötab päris hästi.
Sepp, Eestis on veel üks koht tegelt kus su häälest reaalselt kasu oleks ja kuna sinna kolida saab üle X tee siis ma kutsun sind kaasa. Nimelt mõtsime, et Vormsil oleks oma volnikku vaja – mingi 10 häälega peaks saama. Mina kolin igatahes ametlikult sinna suvest :)
Mina soovitaks vastupidi – nendel mitte just vähestel rikastel ja ilusatel, kes elavad Tallinnas, aga oma häält siin ei anna, ennast Tallinnasse kuhugi sisse kirjutada ning sügisel oma hääl anda. Praegu käib mäng ikka väga ühte väravasse. Ja antipoliitilisus viib täpselt sinna, kuhu Eemeez ütles.