All posts by sepp

0
Targurpidi-Antsla mõisa park(la)

Põnevuskadu

Külmkapis pole hetkel enam ühtegi täispildistatud filmi – kõik on ilmutatud. Mis tähendab, et mul on kõvakettal 30-40 kausta toorskannidega. Mis tähendab, et see põnevus “huvitav, kuidas see rull välja tuli?” ja “oot, a mis seal üldse peal on?” on nüüd selleks aastaks otsas. Jäänud on ainult need eriti nürid ülesanded – puhastamine-korrigeerimine-sortimine. Mõned filmid tahavad uuesti skannimist*.

Aga noh, kapis veel valgustamata filme on.

Ja siis see asi ka: paar pilti ripuvad Tartus ajutiselt, Lastekunstikooli galerii mininäitusel.

– –
* Mul on tekkinud Murphy seaduse laadne teooria: mida paljam on objekt fotol, seda rohkem tõmbab film tolmu ligi. Ja eriti just ripsmetesse jms raskesti kloonitavatele aladele. Omamoodi loogiline – ärevamad kaadrid, suurem “elekter”.

0
Britta

Jõõn Kõplõnskõ

Iseenesest on tekkinud teoreetiliselt üsna veider olukord:
– kui J.Kaplinski kuulutaks enese emakeeleks võru keele, poleks temast kena õpetada, kuidas eesti keelt arendada
– kui J.Kaplinski peaks oma emakeeleks eesti keelt, poleks temast kena hakata võro kiilt “vanaks looma” või “õigeks hoidma”.

Omaenese mätta otsast ma kinnitaks/kinnistaks oma seisukohti – ma olen poolt keele “kiirendatud” arendamisele – teatud mahus – kui leid on hea ja nakkav, küll jääb elama. Sealjuures on oluline säilitada emakeele ilu ja kõla. Nii et selles vallas astun pigem Joh. “Keel on riist, keel on masin!” Aaviku kui Jaan “Är tsurkva mu keele” Kaplinski paati.

Põhimõtteliselt siis protsessi poolt.
Küll aga ei ole ka mina teab mis rahul seekordsete tulemustega, eriti võitjaga.

0
Jelena vol.2

Heliseb telefon ühes Eesti toimetuses…

– “Hallo. Jah… No mida, on reklaamtekst, mis siis?… On küll selgelt märgistatud… Muidugi on… No mis siis, et reklaamiteksti kirja juures ei ole, on küll selgelt märgistatud… Mida?… Kuulge, kas te peate mind lolliks või – loomulikult on selgelt märgistatud, seadus ju nõuab seda… Mis?… No nad maksid meile raha selle avaldamise eest, see märgistab neid meie jaoks väga selgelt. Ma võin teile kontoseisu näidata. Ei, lugejale pole see oluline… Vastupidi, reklaam töötab paremini, kui ta näeb välja, nagu erapooletu artikkel, me oleme siin efektiivsusele orienteeritud….

Heliseb teises:
– “Hallo. Jah… No mida, on jah vaenlane, mis siis?… No mis te vaidlete, muidugi on, ma ju tean paremini… Ülbed on, noh… ja ei maksa ju oma pressikate avaldamise eest kopikatki, mis selles sõbralikku on. Nii ülbed on, et ei täi me poest tolmuimejatki osta – mis nad tahavad öelda, et Presidendi kantseleis pole tolmu või. Vat nüüd said, nii et tolmab.”

0
Mats, «Looduse aasta foto 2010» võitja

Glögi-glöggi-glökoglögi-glögiglögi-glökki

Võib vist koduse glögiprojekti õnnestunuks lugeda: tulemus tundub joodav. Märgin koostise vähemalt enda tarbeks üles: arancelloteost (see on üks teine lugu :) ) üle jäänud poole tosina apelsini kooremass jms, lisaks veel mõned kardemonikuprad, Santa Maria glögikomplekt, peotäis rosinaid ja 3l pakk magusamat Late Harvest punast veini. Seisnud praeguseks nädala.

Mõmm.

0

Lühisõnastik algajale seksturistile Rootsis

– “Sex?” – “Nej! Kan du berätta hur du kommer till flygplatsen?”
– “Sex?” – “Ja…..? Bara en sekund, älskling, jag måste rådfråga min sex-advokat.”

– ass <20:ass, .ass> tagumik ▪. ass+ange, (jur. pepuseks)

– –
Ühekordsed kaamerad on midagi, millele saab sujuvalt näpu objekt… ee… plastiku ette ajada. Yay!

0
Vana-vanaema, tollal 19 a. vana, lapsehoidjana (fotograaf: R. Ploom, 1922. a.)

Ajalootund: 1922

Päris huvitav on osaleda selles uues tarbijamängus “Kuidas osta täpse summa eest, et sente vähem kätte jääks”. Muide, kas kellelgi on üle mõni hõbedane 1-kroonine münt?

0
Eilse uisuteema jätkuks :)

01011000-mas

Digi peatselt ilmuvasse jõulunumbrisse sai PÖFFi kõrvalt kiirelt kolm foto tehtud (kuuest). Virisema ei hakka – tagantjärele tarkus – ent tulemus oleks saanud olla ka parem, seda enam, et “materjali” ju oli. Ootame-vaatame, kuidas paberil välja tuleb. Praegusel ajal kuluks puhtam kõrge ISO (mul on endiselt Nikon D80) ja/või välkude kasutus hädasti ära.

– –
Pealkirjavihje

0
Agata

Vanasõnad, vanad sõnad ja uuemad sõnad

Kui Arno pülgaga kooli jõudis, oli uudissõnade kontrolltöö juba lõppenud

Kohati hakkab silma, et inimesed võtavad selle uudissõnade asja kallal. Et on tobe ja ebaloomulik ja rikub keelt ja midagi ei saa ju aru. Et selline suunamine ei ole loomulik keele areng. A kuskohast need “vanad sõnad” siis tekkisid? Ja miks ei võiks mõnda protsessi kiirendada? Lähevad käibesse – tore, keel rikkam. Ei lähe – ju siis polnud nii mõeldud.

Keel on kokkulepe. Ja ma ei leia mingit põhjust, miks ei võiks sõnade kiiremat ja omakõlalisemat teket veidi tagant nügida, sellises pehmes vormis. Alternatiivid Teised võimalused ei tundu paremad: a) võõrtüved hakkavad domineerima prevaleerima valitsema kodustema üle b) miski amet _käsib_ üht või teist kabinetis leiutatud sõna kasutada.

PS. Mis mulle eriti ei meeldi, on see “sõnaus” – Wiedemann või mitte, liiga “soome” on minu keele jaoks…

LISA: Väärt lisalugemist Peeter Päll: keel on kogu aeg alla käinud

0
Lift me up

Präälik kutsub üles uudissõnu tarvitama

Poliitikud kutsuvad üles vägisõnu tarvitama.

ERSO endine juht Siitan: Laine Jänes valetab
Nüüd võiks olla nii, et üks pool võiks teise kohtusse kaevata, mind isegi ei huvita, kumb alustab. Selles loos on päris mitu punkti, mis peaks olema dokumentaalselt tõestatavad.
Mul ei ole õrna aimugi, mis toimub, ent millegipärast meenub, et muuseumite ühendamisega kaasnes sarnane muster.

Ja kui nimetet’ dokumente juhuslikult enam ei leita, tuleks vähemalt kantsler vallandada, mitte IT-osakonnast kedagi patuoinaks teha, nagu sotsminnis mõni aeg tagasi juhtus (ja see välja tuli).

Ahjaa, ja sotsreklaamid kutsuvad üles vägijooke tarvitama.