1953.

Eilse teema kaudseks (ma ise 600-seeria paberit ei tarvita) jätkuks: Fotoluksis on ImpossibleProjecti polaroidipakke.

A muidu sai vist eile liialt lubatud…

1952.

Mustikamuffinid.

Heaküll, täna ei tule nagu hästi välja. Homme on paremad pildid ja paremad teemad…

Siiralt kahepalgeline.

Presidendi perel ja nende pressišefil on õigus – rangelt võttes pole Juulia Ilvese vastu ülekaalukat avalikku huvi, mis õigustaks tema portreteerimist vastu tahtmist. Seetõttu me seda ei tee*. Kuid loodetavasti astub noor naine siiski ühel hetkel enda valitud väljundis ise avalikkuse ette, sest tema suhtes on suur avalik uudishimu. Siiralt.

Lugesin meie uuriva ajakirjanduse lipulaeva EE lugu “Presidendi salapärane tütar” ja mis ma oskan öelda…

Lühidalt: Ei huvita. Siiralt.

Pikalt: Palju õnne, olete leidnud taas teema, mida hapukurgihooajale vastu minnes hakata “üles töötama”, sest, siiralt, eelkõige huvitab tütarlapse isik… las ma parandan ennast: eelkõige huvitab teid müüdav lugu ja antud juhul on lihtsalt piisavalt märksõnu, mida supi sisse visata, piisavalt. Ja lugu te üles ehitate:

“vaikusemüür tuttavate hulgas” – seega, te ikkagi nuhkisite?
“pressiteade Kadrioru õnnistusel” – poleks seda väljastatud, oles saanud süüdistada kinnimätsimiskatsel
“süütud noorteajakirja küsimused… keelduti kategooriliselt” – oh, please…
paralleel Luukasega – ta on vanem ja töötab end (tõenäoliselt) teadlikult avalikkuse silmis üles. Me veel kuuleme temast. Aga nagu päevadki, pole ka õed vennad…

OK, aga ma ju lugesin seda, eksole. Järelikult huvi on? Vale. Klikkima pani mind pealkirjal ainult sõna salapärane. Loost endast ilmnes, et salapära polegi, on ainult EE püüdlus SLOlehest mitte maha jääda. Seega, 1:1 – mu kliki saite kätte, lugupidamatuse samuti.

* “Seetõttu me seda ei tee” = paar lehekülge teksti. Huvitav, palju siis veel tähemärke kuluks, kui te seda teeks…

1950.

Prokrastineerin.

“Mai täiendas parteides pettunute ridu”

Selline pealkiri jäi silma – ja eks ta õige ole – saanud Mai Treial vaevu pukki tagasi ja, noh, viis minutit hiljem jõudis ta välja saata pressiteate, milles ta juba teadis eelmist juhatust rahadega jahmerdamises süüdistada. Ütle, et ei pane pettuma…

Pettuma panekust veel. Mingitel meile teadmata põhjustel on hoovi liikluskorraldust muudetud ja mul tuleb teise värava kaudu käima hakata. Estonia pst poolt lähenedes ja liikluseeskirju järgides lisandub teele 5 foori, mis on pefektses “punases laines”. LE’le veidi kõõrdi vaadates saab hoovi pea sama kiirelt kui varem…

Agfa Vista

Viimatise katsetusena kaamerast läbi lastud rull Agfa Vistat osutus üsna kummaliseks tükiks – tulemus näeb kohati välja nagu oleks slaidi krossinud: sinised lähevad rohekaks, kollased punakaks jms. Tera on ka vastavapoolne. A noh, lõbus.

Või noh, Agfa-Agfa, hunt (pun intended) teab, kes nende filmikama tegelikult toodab, sest 2004 emafirmast eraldatud fotodivisjon läks aasta hiljem pankrotti ning nüüd on igal filmikarbil “lahtiütlus” Produced for and distributed by Lupus Imaging & Media GmbH.

Ma tean ,et see on üsna igav jutt, a poleks ma seda kirjutama hakanud, ma poleks teadnudki, et Belgias asuv AgfaPhoto haru suutis hoolimata pankrotist tootmist jätkata ja nende toodangut müüb Maco edasi… Rollei nime all (Rollei on veel segasema staatusega). Täielik seebiooper :D

Tagsi tulles filmide juurde – nendelt teise asjana proovitud Precisa slaid paistab täitsa nitševoo, äkki peaks mõned rullid kappi panema, enne kui Agfa või seekord nende litsentsiostjad ise kõhu püsti keeravad…

1943.

– Kolm õppesõidukit 300 meetri peale hommikusel tipptunnil on… huvitav
– Sõber võitis ideevõistluse, teine jäi ilma
– Meeldiv tööalane üllatus
– Ignoreerin külmetustõbe
– Dr!nk’is ligi ujunud tüüp arvas, et olen 21-22 (seega ei tea asjadest suurt midagi, vaja jagada)
– soe-soe-soe
– homikupäikeses enne tööleminekut Dilberti “kogutud teosed” lugeda on mõnus.
  – Õnneks ei tunne senini 1:1 ühtekuuluvust autoriga