Vanasti ei olnud rohi rohelisem. Vähemalt mitte talvel.
– –
Muide, Skype Win 4.1 beeta tuli välja. Uue asjana saab oma ekraani teisele näidata (enne vaid Mac’il), tagasi on sünnipäevateavitused ja kontaktide saatmine. Uus on ka kontaktide import n allikast (gmail, yahoo, yandex jne, jne), oluliselt parem sai tugi ekraanilugejatele ja klaviatuuriga liiklemiseks.
Nädalavahetusel sai kursa kokkutulekul käidud ja seal märkis üks kursavend* üsna tabavalt, et me õppisime, kuidas CV-sid kirjutada – mitte aga, kuidas neid lugeda…
*Ahjaa. Olen pajatanud, et ta sai sisseastumiseksamitel 21 punkti (20st). Andke andeks, et teid eksitasin – hoopis _ainult_ 20,25 sai :)
Või noh, mis nad ikka – ainult kuu jaanipäevani jäänud. Varsti on jõulud, seltsimehed.
See rull on kahjuks täielik kräpp nii tehniliselt kui “loominguliselt”. Jääme’s järgmist ootama :P
OK, ̵ues on ilus ilm Рkaamera kaasa ja viuh!
Ei, aitäh.
– –
Nimi ei riku meest aga kui tuumajaama ostjaks on Tropp ja müüjaks Kirst, siis väike kõhedus tekib ikka.
Brutus et erat forti,
Caesar et sum iam.
Brutus sic in omnibus,
Caesar sic intram.
Tegelikult sattusin ma, tööasjus, alguses termini “mojibake” otsa..
– –
Sel hooajal avalikus-õiguslikus meedias jooksev sari “Eelarvlemise kärpsed” on vaieldamatult kuumim tänapäeva riäälitšõu. Oleks mingi teise riigi toode, oleks päris naljakas.
Ilus ilm – viskasin kiivri pähe, vatid selga ja tegin väikese ringi Tammneeme, Randvere, Muuga ja Maardu kandis. Sealsete autoteede järgi tundub, et meil pole mingit majanduskasvu kunagi olnudki…
Samas – kohati oli märgata neid “kergteid” ratturitele-rullijatele ning neid ka kasutati.
Kena seegi.
Jätkame… :P
Subjekt leidis mind Jänedalt – uus ülikond seljas (me, vähemalt mina läksin rohkem nagu pusa ostma, ausalt :P), istumas kopli serval ja toitmas hobuseid rohupahmakatega, milleni nad ise ei ulatunud. Hobustel, muide, on kindel hierarhia. Hommik, päikesetõus, oli imekaunis.
Sõber võttis naese :)
Parkimismajas on kaks lifti kõrvu. Mõlemad näitasid, et nad on esimesel korrusel. “Oo, valikuvõimalus,” käis korra läbi pea, “kumma ma võtan?”
Võtsin loomulikult selle, mis mulle uksed lahti tegi…