RSS on egoistidele

2 muudatust:
– panin hiljuti täispildid RSS’i, postitusele lisaks.
– “tsentraliseerisin” oma RSS’id iPhone’i (Google Reader + Byline* + bussis lugemine)

2 tagajärge:
? lugejate arv, vaadates lehekülastusi, on vähenenud (senine RSS’i lugeja ei pea enam pilti vaatama tulema). Küsimärgiga sellepärast, et äkki on blogi lihtsalt igavamaks läinud ja tegemist on reaalse lugejaskonna vähenemisega. Alates maist 2003 punnitatud ka juba.
! ka minu aktiivsus väheneb, kuna RSS’i jälgides ei saa ei viitsi (ebamugav kommentaarikasti jõudmine ja kirjutamine) ning ei raatsi (ei viibi WiFi levis) “panustada” – “õlale patsutada”, kaasa/vastu öelda etc… vt. pealkirja

2 kõrvalmõju:
– tõenäoliselt ei kliki ma postitustesse jäetud linkidel st. kui mulle ei tundu, et see on nii hea, et on väärt sissekande taas-avamine “päris arvutist”
– kui kuskil blogtrees või mujal sihitult ringi ei hulgu, on “uutel nägudel” raskem RSS’i-loendisse pääseda / neid üldse laia interneti pealt leida.

Iseenesest on offline-lugemine päris mugav:
– hommikul lased telefonil uued postitused ära tõmmata (Byline paneb tallele ka “pärispostituse”, võimaldades võrguvabalt lugeda ka neid, kel ainult lühiülevaade RSS’is)
– fotod on iPhone ekraanil super, hoolimata ekraani suhtelisest väiksusest
– kui tahan midagi edasi lugeda, linke kaevata, lugu kuulata jne., märgin loo tähekesega – hiljem hea Readeris vastavast alajaotusest, “Starred items” üles korjata
– võimalus on ka “jagada”, lisades tahtmisel korral asjale kommentaari (näide)
– hiljem WiFi levialasse jõudnuna sünkroniseerin info ja korras.

* – “vabavaraline”** GRiS on ka täiesti tubli asjapulk, mis laseb eelnevalt salvestatud vooge lugeda, ent tahab veel natuke areneda. Hoolimata Instapaper‘i toest.
** – tasuta ja mitte-AppStore‘itud