Varvassiga

Väike, tinglikult kollase karvaga, tolmust ja emotsioonidest toituv imetaja. Evib ühes keha tipus kärssa, teises rõngassaba ja alumis(t)es tipu(de)s iseloomulikke varbaid. Ülemises pooles tipp puudub, tinglikult võib seda nimetada platooks või siis samakõrgusjooneks ehk isohüpsiks.

Varvassead hüppavad keskmiselt 2m kõrgusele, varba peale astumise korral isegi 2.45, emiteerides sealjuures iseloomulikku vingumist (tänu sellele omadusele on varvassead rahvahulgas hästi nähtavad). Tinglikult võib seda nimetada samakõrgushüppejooneks ehk isohopsiks.

Nädalavahetustel joovad varvassead ennast isokunninenideks…