Pidage vastu…
Tänane postitus, siin ta on. Enjoy.
Jesus was a sad panda
All posts by sepp
Randomlessnessless
Gaaaaaahh. Vaikselt hakkab tunduma, et olen kaotanud igasuguse selge eneseväljendamisvõime. Dementsus? Laiskus? Lollus? No ei ole olemas… /Gaaaaaahh.
– –
Sõber kutsub USA-tripile kaasa. Krt, ei teagi – raha nagu oleks, puhkuse saaks ka sinna nihutada, ent kuidagi tõrge tekib riigiga, mis nii efektiivselt jätab mulje, et ta ei taha mind sinna. Mis ma trügin, eksole, neil isegi raske – põõsas, terroristid, mustad helikopterid eetseetera. Samas ju nagu võiks ära käia, saab punkti kirja…
– –
Tõstsin pooliku pähklipaki toast välja. 4 pähklit = 1 punkt kolmekümnest võimalikust. Liiga “turbo kütus”, et teda silmaalla vedelema jätta…
– –
PS. Kes Digi’st neid portreepilte pole juhtunud märkama: jah, on küll veider formaat/kompa, ent pilt on meelega “kaheks” löödud – vabam pool on [HERE BE TEXT]-ala.
Uus Digi on lettidel, sh. intervjuu Raivo Heinaga (e. miks ma raketi joonistamist proovisin)
Ð—ÐµÐ¼Ð»Ñ Ð² иллюминаторе
Nädalavahetusel vaadatud Mythbusters sisaldas stseeni, mis näitas juhuslikult ka seda, kui pekkis USA “moraaliturg” on: naist kujutava kuulsa skulptuuri koopial pead otsast ära lüüa on OK, kuid kuju rinnad peavad olema kaetud.
Peenisespämm teatas mulle, et mu “tool needs sharpening!“. Mingid uued tuuled vist.
Iga algus, ka “taas-algus”, on raske – juba mõte Kaalujälgmisega uuesti peale hakata ajab kõhu tühjaks…
Tere hommikust...
Rubriik: Staarid
Päris naljakas – alles Pullerits sakutas blogardeid, et need ei ole ajakirjandus ega midagi, ent samal ajal hakkab Postimees üha enam blogi meenutama, vt. “Priit Pullerits kukkus kulmu puruks“: autorit ei kuvata, refereeritakse kolleegi blogi ja “omadest” pajatava postituse (käsi ei tõusnud trükkima sõna “artikli”) puhul keeratakse kommenteerimisvõimalus kinni…
Kui keegi ennast surnuks sõidab, siis enamasti kommenteerimist ei keelata. A ega see pole ju ka nii suur õnnetus kui Priidu katkine kulm…
Samal teemal:
Viljar Sepp: kahtlane Pullerits
Prints William sõi odavat karrit
Mustvalgeks keeratud Kodak Portra 800 (Mac'il liiga tume, kusjuures)
You make it easy to watch the world with love
Maailmas on ikka ja jälle raporteeritud, et religioon ilmutab end erakordsete märkide, kujundite ja ilmutuste läbi. Ka minu ellu jõudis lõpuks Jeesus, peaaegu (“peaaegu Jeesus” siis, mitte “peaaegu jõudis” või ” peaaegu ellu”). Vt. ka Virgin Mary toast, Perceptions of religious imagery in natural phenomena ja viimaks DIY Jesus toast.
Vanad asjad nõukaajast – mul olid mitmed olemas. Naabripoisil oli see Za Ruljem-rallimäng – oi, ma olin kade. :)
The Ones We Love – ilus… Lisaks sellele lingile sain Tellerilt Eestis (ja mujal) tänaval moodi dokumenteeriva Just Glitter Lust aadressi …mis osutus järjekordseks tõestuseks, et Eesti on seeneniidistik, mitte riik: juba esilehe fotodel olid a) tüdruk, keda olen ise pildistanud; b) tüdruk, kelle puhul ma nägin, kuidas just neid fotosid tehti; c) ühe eksi elukaaslane; d) tüüp, kellega koos kunagi napsu võetud (ta elas sõbrannade korter-kommuunis)…
…ja vastuseks hetkel logist vastu vaatavale kellegi otsingule “kuhu salvestatakse firefoxi salasõnad”:
– Mac’i all: Firefox -> Preferences -> Security -> Show passwords
– Win’i all: Tools -> Options… -> Privacy -> View Saved Passwords
palun-palun :)
Taustaks mängib Air…
Aeg jalad alla saada...
Me got shiny disco-ball
Sõbrad-kolleegid-kolleegidest-sõbrad-jne. Aitäh, teiega on äge (arvake ära, kellel on uued valged diskopõlvikud, ah? ja õnnelike tüdrukute poolt allkirjastatud kirjalik tunnistus, et ma (rock)’in, mh? :D). Mul on vedanud.
Millega ei vedanud, on teine filmirull – tuli samuti praktiliselt tühjana tagasi. Ergo, mul pole uuemat kraami näidata. Osadest kaadritest on kahju ka, a noh. Tuleb rohkem pildistada. Rohkem. More! Moar!! MOAR!!!111!!!1
“Vedas”-sektsioon taas: hoolimata erinevate traditsiooniliste ja veidrate jookide (sh. mingi Ukraina-Leedu vaarikaviin ja eestlaste järjekordne jäger-rip-off “Herbert”) segamini proovimisest on täna tervis korras, tänan küsimast. Seda isegi minu vanuses. Mwaahahhaha.
Eilne õnneküpsis andis vastuseks midagi Band AID teemalist… mistan’d oligi… “Maakeral on muusika kõigile, kes viitsivad kuulata” vms… ? Küpsis oli isetehtud vahvlite maitsega, mis tuletas meelde, et peaks vahvlimasina kööki nuiama ja ta kuumaks ajama.
Ahjaa… æ–°å¹´å¿«ä¹ï¼
Aeg tükike isiklikku ajalugu välja riputada taas (olen pildil, muide)
I&I nim. Eesti Seksikaim Meesblogija 2007 sai 31!!!1!!
Sõitsin täna trolliga nr. 3, mil polnud sarvi peal. Ise olen ka peaaegu selline – läbin sama liini pea iga päev, umbes sama vana, ent… mul on sarvi rohkem alles. Muide, võrreldes eelmise aastaga pole vist sittagi muutunud, kui nüüd klassikat tsiteerida…
Enivei, to whom it may… who wants to be concerned – olen õhtul kodus :)
– –
Teller, mu pikaajaline PR-portretist, mängib teile soovilooks “Shake Your Booty“…
Harjutamine teeb harjutajaks (lapsepõlves tahtsin kosmonaudiks saada)
Blaah vol. 3 e. kust tuleb eestlase “elevandisündroom”?
Teate küll seda nalja eestlasest ja elevandist – et “huvitav, mida elevant küll minust mõtleb”?
Ja siit küsimus – kuskohast see tuleb? Liiga kaua suitsusaunas omaenese naba nokitsetud? Liiga kaua hajukülades, kus ainult naabri suits näha ning talusid eraldavas metsas soovitavalt libahundid sees, elatud? Lihtsalt väikese rahva kompleks?
– –
Kontrastid…
Tööle sõites lugesin-(veerisin)-vaatasin lugu Time’i sõjafotograafist Juri Kozõrevist (Юрий Козырев): “Ощущение войны“*. Mees on viimased 5 aastat elanud Iraagis, sest tunneb, et vaid nii saab tegeliku pildi toimuvast. Enne seda teinud reportaaže TÅ¡etseeniast ja Afganistanist. World Press Photo’l auhinnatud jne.
…ning sinna otsa, hommikuse blogituuri käigus, lugesin kohe Punase Hanrahani, ametilt välisuudiste toimetaja, mõtteavaldust: “No vot mul ongi see jama, et tahaks hirmsasti Belgradi sõita, aga nüüd hästi ei julge enam:(“.
– –
Kontoris ringitatsav “winstonchurchill” suutis hetk tagasi bassikõlari eest sisse võtta klassikalise “His master’s voice“-asendi. Kaamera polnud käepärast, kahjuks, laua all on liiga pime kah…
– –
* Ilmus see ajakirjas foto&video – täitsa OK väljaanne, muide. Viru keskuse Rahva Raamatust olen saanud.
D. (liiga hall, ülepõletamise tagasikeeramine paistab välja, Flickrist viskasin välja)
Jääkülm suvevalgus
Nädalavahetus tõi kaasa paar üllatust – nii head, kui halba.
Film saabus laborist tagasi märkega “Tühi”. OK, fotodest pool oli läbu, ent ikkagi oleks tahtnud näha paari kaadrit, eriti neid, mis olid tehtud enne, kui kaamera minu kätte sattus. Mittevisuaalne e. manuaalne vaatlus teki all kinnitab, et hetkel kaameras olev uus film edasi kerib. Eks näis – tuleb suvaliselt täis plõksida ja laborist läbi joosta, kui seegi tühjaks jääb, siis… siis uurin edasi. Teine asi: tühi või mitte, miks see film mingi jamaga koos oli, on seletatav loodetavasti ainult sellega, et kui laborant nägi, et tegemist tühja filmiga, solgutas ta seda paar korda prükkaris.
Ei, mõeldes positiivselt: tegelikult olid fotod nii geniaalsed, et laborant jättis need endale ja andis mulle mingi vana tühja filmi…
Positiivne üllatus: avastasin nädalavahetusel blogtreest, et Eurovisioon (aka Jugoslaavia lahtised meistrivõistlused punktijagamises) olla toimunud. Juutuub aitas ära vaadata võiduloo ja põhilise favoriidi ja sellega on kokkupuude tolle asjaga loodetavasti ühelpool. Negatiivne on aga aspekt, et paistab olevat kamp inimesi, kes arvavad, et see võistlus millegi poolest tähtis on. Väu. Lugudest: Kreisiraadio lugu oleks võinud olla veel kreisim – aktsenti vähemaks ja liba-slaavikeelt juurde, palun. Teine koht – Iiris(?) – kui juba häälest on kuulda, et tegemist on lapsega, on äkki inimest vara sinna laulma panna?
Veel üllatusi: panime reedel herr Peaprokuröriga oma kogemused joonele… ja mina võitsin! Jõudsin ju teatavasti kod. Tähismaade blokki varem, rohkem ja oluliselt debiilsemate postituste läbi. Ãœlejäänud seltskonnale tegi asi muidugi muhedasti nalja.
Hea, et Wulffmorgenthaleris on kommentaarimine võimalik: no ei saanud sellele pihta, sest ei tundnud espressokannu ära. Süüdistan pühapäevahommikut ja kohvi nimega “French roast” (haiseb nagu tökat, muide).
Ja bänd (rokk. tšelloga) mahtus ka eilse päeva sisse...
Abso-luu-uutselt
Põhimõtteliselt võiks ju kirjutada sellest, kuidas uni painab. Või sellest, et eile olin ametlikult 3 kohta suutnud ennast broneerida, ent kuidagikukkus üllatavalt sujuvalt asi välja. Või sellest, et ma ei ole päris kindel, kas ma tahan teada, kuidas Vilja anaalseksi suhtub(s) või kas ka Edgar üritab paaniliselt teada saada, kes keda paneb. Isegi, kui see juhtuks maksumaksja raha eest. Ning vaevalt, et teid huvitaks ka kurbloolisus meie menüüs, just seda osa, mis puudutab kala. Kui mina oleks kala, ma poleks nõus nende roogade nimel end ohverdama. Tegemist ei ole väärika surmaga. Või kui sa ei ole kala vaid teed pilte, siis ei arvesta, et hiljem tuleb foto juppidest kokku kleepida ning seetõttu pole mõistlik lasta “patsiendil” ringi jalutada võtete vahel ja/või ei ole hea idee foto teha sigri-migri tausta peal. Samuti võib võtta suuna, et midagi eriti ei kirjutagi – lihtsalt heietad ja heietad, kuni sa kaudselt aimad, et keegi sinnamaani küll ei loe ja siis kopid kuskilt klassikalist “Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Vestibulum tristique, turpis nec gravida ultricies, neque mi cursus nisl, quis egestas elit eros in neque. Praesent luctus turpis at tortor. Morbi sit amet dolor at mauris egestas varius. Jah, ka mina vihkan neid tüüpe, kes foorumites kirjutades kukuvad heietama ja ei liigenda abosluutselt oma teksti – seda on ilgelt sitt lugeda ja kaudselt näitab, et kirjutajal puudub igasugune respekt lugeja sugtes või on ta lihtsalt mingi veidra kompleksiga inime, kes lihtsalt räägiks ja räägiks, peaasi, et rääkida saaks – kas keegi ka kuulab, pole absoluu–uutselt oluline. Quisque pellentesque, elit vitae ultrices pellentesque, magna dolor tincidunt lacus, quis congue ipsum eros nec diam.”, millega sa kaotad viimasegi ustava lugeja ja siis, just siis räägid sa välja saladuse, kuidas päästa maailm, lõpetada sõjad, ravida haigused (muuhulgas kiilas- ja kõlupäisus) ning ehitada perpetum mobile. See viimane on muidugi natuke liiast, sest kindlasti leiduks mingid terroristid, kes üritaks seda oma kurjade plaanide tarbeks – nain – ära kasutada – ileven – ja siis oleks jälle vaja vastunainilevenlöök anda, kuni keegi, raisk, enam ei köhi. Köha läks mul muide juba ära, tänan küsimast, ent nina ei ole endiselt päris korras – kuidagi halvasti käib õhk läbi ja see aerosool ei ole siiani oma panust andnud. Ãœleüldse – saba nagu polekski ning kui preview abil tsekkida, siis ilmneb, et selles postituses seda teksti (gimme) nagu ei (all) olekski, seega tuleb (your) mingist tühjast-(money)-tähjast edasi kirjutada, kuni kursor äre alla ära kaob – nagu piip diivani alla ja siis pead teda sealt harjaga taga ajama – eeldusel muidugi, et sa oled suitsu- või lausa piibumees. Ei, ma ei ole midagi suitsetanud. Pista oma pea seasse. Aeg annab arutust ja kuigi võiks ju öelda, et ühe mõtte tahaksin lisada siia juurde – ei ütle, sest ei taha tegelikult. Seega ei lisa. Isegi kui lisaks, mis sellest kasu oleks?
Kahtlustan, et see kõik ei huvita teid absoluu-uu-uutselt. Tik-tak – kell on reede… :)