Zürichlane II
All posts by sepp
Zürichlane
Selle filmi koondalbum jääb selle puhkusega kahjuks tegemata...
Come si chiama?
Ma olen nüüd paar päeva, ei, oot… paar nädalat ära. Tõenäoliselt ka 93,72% offline. Seoses sellega jätan teile käima maailma ühe aeglaseima, pisipehmetki jõupunkti mitte omava “slaidsõu”, eelmise aasta reisipiltidest. Oh, ja kuna ma ei kannata silmaotsaski mingeid spämme*, vähemalt nende tasuta edastamist mitte, siis enne äraminekut keeran kommentaarid kinni suunan kommentaarid tsenseerimisele. Ilmuvad nähtavale peale 27. juulit.
Moonikale jätame peeglile sildi “Läksime prügi välja viima“…
PS. Kellele ma kaardi lubasin saata – mul ei ole endiselt teie aadresse :) Hint: +3725118586.
_ _
* spämmi võib lugeda vaimseks terroriks. Terrorismi ohjeldamise, suurema heaolu tagamise nimel on mõningane sõnavabaduse piiramine igati õigustatud ju. 9/11!
Aare Baumer, Energiakeskuse pealik. Astuge läbi või lugege Digist intervjuud.
300 letters from Iwo Jima. 2 photos from Estonia.
Esiteks: kiisud otsivad kodu.
_ _
Laupäevane “menüü” – 300 ja Letters from Iwo Jima* – filmid väga erinevad – ajastutelt, ent samas väga sarnased: kodumaa, au, surm. Surm.
“Huvitava” statistikaga saate tutvuda siit ja siit.
_ _
On üks tüdruk, kellest mul mälus 2 fotot. Ãœks ajas mind kohutavalt naerma, eriti kui ma mõtlesin, kui lõbus võis neil olla seda pildistada. Teine… teisesse ma vist tol hetkel natuke armusin. Ja ega ma rohkemat tegelikult sellest tüdrukust teagi.
Oli… Eile sain teada, et rohkem pilte ei tule.
Võidelda ja siis ikkagi kustuda, nii noorelt, on nii kuradi… ebaaus…
_ _
* – muide, juunis võeti saare nimena ametlikult kasutusele sõjaeelne hääldus, Iwo To (kirjapilt jääb samaks: 硫黄島). Viimaseks piisaks saigi Eastwoodi kaksikfilm (eelpoolmainitu ja Flags of our Fathers) – kohalikel viskas lõplikult üle, et nende kodusaart valesti kutsutakse.
Hulkusin vanades kaustades, pilt ca 2 aastat vana
iPhone Shuffle
Väiksem ja odavam, kui iPhone, helistab vaikimisi ainult suvalistele numbritele (a midagi toimub ka tegelikult)
_ _
Loodetavasti algas nüüd puhkus… Yippikajee, isa (ideaaltingimustes (ühiskondliku moraali seisukohalt (isegi tänapäeval)))…
"Skänn"
Kontaktkoopia
Tellitud kiiksutamine
Hmh. Tegelikult on teema “Sepa kiiksud” rohkem teile vastamiseks – mina ju ei tea, et mu “kiiks” on “kiiks”, minu jaoks on see normaalne käitumine. Nii et kui te teate mingeid mu kiikse, andke teada. Parimale auhind.
Toidutegemises…
…mul kiikse ei ole. Äge oleks ju märkida, et mulle meeldib alasti süüa teha, ent selline teguviis oleks selgelt ebapraktiline. Isegi valuline. OK, kiiksuks võib olla ehk pidev teoreetiliselt mittesobivate asjade kokkusegamine või muud sellised “viimsepäevasalatid”. Tavaliselt on need enam-vähem söödavad, harva väga head ja ainult ühe korral läks põhi alt ära (praeleivapuder).
Mulle kokkamine meeldib, ent viimastel aastatel ei ole eriti viitsinud Рmilleks aega raisata, kui ainult endale teed. Karbist salati ș̦mine on kiirem lahendus.
See ei ole küll toidutegemine, ent ma püüan testida kõiki uusi Eesti kergeid alkohoolseid jooke :)
Majapidamises…
… ka mitte. Ma olen lihtsalt üsna laisk ning kui mul on valida “majapidamise” ja “millegi muu” vahel, võidab variant 2. Ãœhiskasutatavatesse ruumidesse üritan vähem endast jälgi jätta kui isiklikus ruumis. Võibolla siis see, et kui ma asju ära pakin, üritan ma seda teha süstemaatiliselt, mind häirib, kui mitme karbi kappi panekul ei teki nendest sile “sein”. Nõudepesemisel (tegevus, mis ei meeldi mulle) ka teiste omi pesta, ent jätan pesemata ühe teatud presskohvikruusi – ei suuda seletada, miks.
Ma ei suuda vanu/mittevajalikke asju ära visata…
Muud asjad.
Mõningad kiiksu moodi asjad, ma ei tea, kuidas neid kutsuda. “Prefektsionismiilmingud”?.
– Kui mul on mingi raamatusari, tahan ma neist kõiki ja nad peavad olema just SELLEST sarjast (just hiljuti kinkisin ära ühe oma raamatutest, mis oli küll samast sarjast, ent suuremas formaadis. Ostsin kohe uue, õige suurusega.) Sama käib muusika/filmide jms. kohta. Õnneks olen ma vabanenud vajadusest tekitada mp3’dele täielik ID3-väljandus – õudne ajaraisk oli.
– Vahest pean ma kõndima mööda kindlat joont tänaval. Või mööda paarituid tänavakive. Või just mööda “neid tumedamaid/heledamaid/viltuseid”.
– Ma võin vahest millegi ratsionaliseerimisele raisata 2-3x rohem aega, kui oleks kulunud selle nüril meetodil ära tegemisele.
– Aja “pakkimine” on debiilne komme: teha mingid tegevused ära millegi muu ooteajal, a la koju tulles arvuti buutimise ajal jõuab täpselt riided ära vahetada jne. Säästetud hetked mölutan hiljem maha…
РKui ma olen ̵igel ajal kohtumisele saabunud ja teist poolt ei ole, on mu esimene m̵te, et ma olen vales kohas.
Veel midagi?
Kompleksid, foobiad ja fetiÅ¡id on muu teema…
Uusi seltskonnatantse
I need some fine wine
Jama värk: mustvalge Ilford oli umbes 2-3-4 astet alasäritet’ – üsna süsi oli tulemus. Ilmselt suutsin valgusmõõdikule, Leningrad-6’le väga valesti selgeks teha, mis loom on ISO 3200. Teiselt filmilt sain pildid kätte, ent ainult paberil: mingi trikiga õnnestus failiserveril-plaadikeevitajal mu skännide vastuvõtmist vältida, vabanduseks toodi vaid lakooniline “Error”.
_ _
⊗ Wicked
⊗ Igal asjal omad miinused…
⊗ Tere tulemast Ankhi jõele
Koht, kus ma peaaegu ujumas käisin. A ei käinud, sest pidin ära sõitma. A vesi vist oli küll ma ka veel.
Paneme linnukesi, natuke
Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid… ma ei teagi, 3 juuli ikkagi juba… a) lõputunnistused ammu välja jagatud b) sisseastumiseksamid alanud c) majas vaid Teele ja üks klassivend. Imelikes poosides. Enivei, mis meil Arnost. Kui ma eile Mari juurest koju jõudsin, olin ma, tuues mängu vanatarkuse “sa oled see, mis sa sööd”, Juust/Pistaatsiatrull/Maailma-Halvemuselt-Teine-Kooreliköör*. Ja see annab siiani tunda. Iik. Aga ka see selleks…
Viimane nädal enne puhkust, senine skoor:
matkakott töö "ära tegemine" ja üleandmine sandaalid paar heledat t-särki paar õhemaid lühikesi pantaloone ujumiseks vajalikud rannasusped reisikindlustus juuksuriaeg veel üks mälukaart itaalia keel...
Midagi on kindlasti veel korda ajamata…
Keegi võiks nüüd mu töö ära teha. Peale massaaži (polnudki varem käinud, muide) ei tunne üldse nagu tahaks midagi teha…
—
Arva ära: “Sponsor orjastas tuhandeid laululapsi” – millise teenelise ajakirjanikuga on tegu?
—
* – kunagi ei tasu esimest kohta kiirustades välja anda
Skänner: Nikon D80 (ei saanud laboris skännida, masin oli rikkis...)
Esmaskillud
Ãœleeile lõunast, täpsemalt Kreetalt saabunud Moonika tõi kaasa kohalikku maiust, mis on nii rammus, et ainuüksi ühe karbi jagamine mõnes Darfuri põgenikelaagris tekitaks lokaalse tähtsusega massimõrva. Mitte, et seda lääneriikides muidugi keegi märkaks, a see selleks. Maiuse nimeks on baklava ja maitse poolest meenutab halvaa, Å¡erbeti, glükoosidropside ja eriti piparkookide segu, millesse on lisatud veel… suhkrut. Aga tuleb aru saada – nende kliimas on toitude säilitamiseks ajalooliselt ainult loetud arv võimalusi ning sool, paprika, pipar jms. mõistetavatel põhjustel nende hulka ei kuulu. Võib Sisaldada Pähkleid.
Virsikuid on veel vara osta – jahused. Arbuus hakkab juba looma – nii hinna, kui valmiduse osas.
PS. Windows XP on hea OS ning töötab sujuvalt, buudib kiirelt ja nii edasi. Natuke tobe ainult, et “recommended configuration” on: Parallels, Mac OS X ja MacBookPro…
Aga äkki proovid enda omaga?
Hommikul tööle tulles tervitas mind monitori äärele seatud kummikarude rivi. 16 tükki. Suht õõvastav on nende pilgu all tööd teha, ära süüa ka ei raatsi. Huvitav, kes nad sinna ladus…
Osad, vasekesed, paistavad pea peal seisvat.
Ammu pole õues nii halli päeva olnud. Tere suvi.
Peaks ühe kohvi tegema.
PS. Sulaselgete lollustega esinemine peaks ka tasuline olema. A raudselt rohkem, kui kümpa.
Samuti peaks olema tasuline Paris Hiltonist lugude avaldamine. Viiekas, kui ainult pealkiri RSS-feedis on ja 55.70+km, kui artikkel on paigutatud lehel nähtavasse kohta. 138.40+km, kui ka foto on juures. Tasuda tuleb igale külastajale.