All posts by sepp

Iga keskealise mehe elus…

…saabub kord hetk, mil ta proovib joogat ja golfi. Ma ei ütle enda puhul “tehtud”, pigem läksid mõlemad kokkupuuted demo kategooriasse.

Me paindume rohkem, kui me arvame – enamasti töötame me iseenesele vastu, lihaspingega. Sa “pakid end kokku” ja mõtled, et enam rohkem ei saa. Seejärel õnnestub veel kuskilt mingi lihast lõdvestada ja saab küll.

Avalöök üle 100m teha (kui need sildid õiged olid) polegi nii raske, ent see on puhtalt toore jõu arvelt. Õnnestumisprotsent ja “laskesektor” on väga laialivalguvad.

Mõlemal juhul on järgmisel päeval oodata mingite veidrate lihaste märguandeid…

Faith in humanity restored…. 75%…

Eile juhtus sihuke lugu: kukkunud mul raudteeülesõidu peal motikal kohver küljest. Aga tagasi sain kiiremini, kui asjadest arugi sain: üks mees vilgutas kõvasti tulesid, teine mees tõi kohvri järgi ja kolmas tuli veel küsima, et kas ma nägin ja kas ma kohvri kätte sain. 2 minutit. Aitäh.

Mis toob mind teise aspekti juurde: et sel inimesel, kes päeval kohvrit “näpp(i|a)mas” käis, riist või tissid raudteeülesõidu peal ära kukuks ja et rong neist üle sõidaks…

…AAAND IT’S GONE!

Lühidalt kokku võttes: puhkusega said koormust eelkõige silmad.

– Terry Pratchett, Stephen Baxter “The Long Earth”
– Philip K. Dick “Do Androids Dream of Electric Sheep?”
– Bob Carruthers “Tiger I in Combat” *
– Jon Ewans “Swarm”
– Dan Simmons “Hyperion”
– H.P. Lowecraft “The Call of Cthulhu” *
– Sun Tzu “The Art of War” *

– “Boardwalk Empire” 1. hooaeg
– “Game of Thrones” 1. hooaja teine pool

* Üsna lühikesed

Serviti! Lapiti! Ruutpesitsi!

Siil, lõpuks taibanud, et keegi teda jälgib, jooksis peadpidi hekki ning arvas, et on varjul. Mina kõhutasin pooleteise meetri kaugusel ja ootasin, et “nõelapadi” end ringi pööraks ja nägu näitaks. “No on tohm loom,” mõtlesin.

Olles seitse minutit siili tagumikku vahtinud, polnud ma enam 100% kindel, kumb see tobuke siin on.

Õigupoolest oli see kohtumine pikem. Poest koju tulles laulsin mingit jaburdust stiilis “siil, tule siia” ja vaevalt viis minti hiljem teatas naine, et aias on tellitud siil. Oligi. Istusime siis trepi peal ja vaatasime, kuidas tüüp muru seest tigusid(?) süüa krõpsutab. Ja meid ignoreerib. Vahepeal tõmbas heki alla leebet, siis ilmus välja kompostihunnikus ja hakkas seda mõnuga ekspluateerima. Mina ronisin aga lähemale, oranžis t-särgis. 15 minti vahtisin paari meetri kaugusel, siis tegin mõned klõpsud. Siil, lõpuks taibanud, et keegi tea jälgib…

Hiljem käitusin nagu üks piltnik kindlasti käituda ei tohiks – kukutasin ühele modellile “valgusti” (telefoni) pähe ja tema sõbra astusin kogemata laiaks. Krõps…

Tallinn – heade pidurite linn

Eile hommikul tegin järjekordse “esmakordse” lükke: ärandasin naise jalgratta, sõitsin rongijaama ja ronisin sellega rongile – ei viitsi nagu nende trollidega väga sõita, a tõukekaga võtab väga selja märjaks. Tegin väikese aja-, sõiduplaani- ja distantsialase valearvestuse ja jõudsin raudteejaama pool tundi enne rongi väljumist. Mida küll “võidetud” ajaga peale hakata?

Lahenduseks oli kõne naisele ja palve rahakott “valede” pükste taskust järgi tuua :D

Tallinna liiklus on nagu ikka – kohati on tunne, et peaks hankima hea turvavarustuse ja mingi odava raudratta ning djuudidele, kes, telefon käes, peateele keerates tuimalt ette sõidavad, tagumisest uksest sisse kärutama. Kahjuks pole ma aga enam selles eas, et käed-jalad külge tagasi kasvaks, nii et – las ta jääb.

Pidurid peavad siin tõesti head olema…

Cooper-Shmooper

See on nüüd üks veider lugu… Ma ei salli* pikka jooksu juba kooliajast saati – no pole seda võhma eriti. See, et ma ühel aastal rajooni meistriks mitmevõistluses tulin, tähendas seda, et ma selle viimase alaga ei jäänud konkurendist liiga palju maha (ma arvan, et mu kilomeeter jäi kuskile 3.20 kanti põhikoolis). Edaspidi olen ma pikka maad pigem vältinud (ok, keskkoolis tuli mingil võistlusel läbida 8km – sai tehtud, aastaid tagasi sõpradega “kümnekat” tehes jäi pikk jooks pooleli – jalad läksid krampi ja kops trügis lipsuks).

Täna (ma kahtlustan kahepäevasest kringisöömisest saadud suhkru üledoosi ja mis veel veidram, “Praktikaaruande” lugemist) viskasin üks hetk sandaalid alla ja proovisin metsaringi läbi joosta. Tervet ei jaksanud, tahtejõud vedas alt (graafikut vaadates tundub, et mingit aeglast kustumist ei toimunud, lihtsalt selline “ah, fakit!”.).

Tulemus: jooksin juhuslikult umbes-täpselt 12 minutit, läbisin 2,1km. See tundub ikka väga mannetu ning tegelikult ma lootsin, et jaksan pikemalt. Samas asub see Cooperi tabelites umbes-täpselt keskel (testitegemiseks ei saa seda lugeda kahel põhjusel – sa) see polnud eesmärk; b) kui ma reeglitepäraselt 10min sooja teeks, ei jaksaks ma enam joosta).

Miks? Mul ei ole õrna aimugi – see on täpselt sama debiilne äkkidee, kui ca kuuajatagune 40+30 kätekõverdust. Homme jalad valutavad lihtsalt ja kuskile taga-ajju jääb kiuslik mõte, et tegelikult peaks ikkagi selle ringi ära jooksma, kuigi jooksmine on rohkem, olgem ausad, loomade rida.

Pff…

– –
* Kui/kuna pikk jooks on mitmevõistluse viimane ala, siis ei ole jutt enam mittesallimisest, vaid väikese vihkamisega (sest palju vihata enam ei jaksa).

Rannahooaeg 2014

Olen riiulitelt leidnud uusi “lahjemaid” asju:
– “1,0% keefir” (Tere) – täitsa joodav, peaaegu nagu päris (eriti võrrelduna 1,5% piimaga või mis üsna nukker: 0,05% piimaga)
– “Sire sai” – paluks uuesti leiutada, mulle sattunud isend meenutas švammi, parajalt kallis on ka.
– “Premium Extra” (A. le Coq) – töö käib, žürii pole otsust veel langetanud…
– Saku uued asjad – Radler ja 2,8 – teor. võiks ka nagu madalama kalorsusega olla (vähem alkot)… enivei, 2,8 oli sihuke hea libistada, Radleril on ikka tiba selline pesuvahendi mekk man’.

Mis sulle uut silma on jäänud?

Lõpetuseks üks igati kohane hoiatus kindlasti maailmakuulsalt salenemispillide (tuuba?) tootjalt:

Ettevaatust:
Veenduge, et järgida tervislikku toitumist, kui te olete UniqueHoodia tabletid. Kui sa sööd väiksem, süüa tervislikke ennast kaitsta alatoitluse käes.
UniqueHoodia on rohkem pillid kohta kasti!

Antagu andeks, et ma neile ei lingi :D