All posts by sepp

Tunnistage üles

Sain endal sellise WP statistikavidina tööle nagu JetPack. Tahtsin juba rõõmustama hakata, ent siis puges hinge väike kahtluseuss ja käskis Google Analyticsisse ka vaatama minna. Sest number oli justkui 3x kõrgem tavalisest. Rõõmu ei jätkunud kauaks – JetPack loeb lehekülastusi, GA aga külalisi (kuigi, tõsi, 1000 külastajat, kes kogemata esilehele satuvad, ei ole parem kui 300 inimest, kes mõnda lehekülge veel vaatavad)

Aga täna – vaadates jooksvat statistikat – tunnistage üles, kes mu blogi otsast lõpuni läbi lugeda kavatseb? Oled see sina, meie küla Neti, või hoopis teie, herr Googol?

Kaamera-schmaamera

Käisin nädalavahetuse korra oma “samodelkin”-kaameraga väljas ja tuleb tunnistada, et V.2 on tiba suurem feil kui V.1. Terve konstrui on kuidagi pehmem ja väriseb igast otsast nagu tallesaba. Alt üles teravat pilti teha ei ole võimalik, sest tagumine ots paindub oma raskuse alt kaamerast kaugemale. Esimene ots, mis oli mõeldud pisikese tilt-efekti saamiseks, logiseb samuti. Lisaks tundub, et objektiiv on oluliselt pehmem. Mingid ideed parandamiseks on, aega ei ole.

Samas ei näe mitte iga päev, kuidas fotograaf tõmbab kaamerast mingi paberi ja siis topib selle elegantselt püksi…

0

Re-boot

Mul on nüüd korralikud, Eestis tehtud talvesaapad, lambavillast voodriga. Nänänänääää. Isegi tootja asukohast hoolimata (Kalmistu tee) on kohalkäimine ja tellimine vähem muserdav, kui seitsmes poes trügimine ja tõdemine, et ikkagi midagi nagu viisakat saada pole.

Meeleolumuusikat ja vikerviise


Meeleolumuusikat pakub ansambel Apelsin Priit Pärna multikas (1977). Lihtsalt infoks – ka “Nõiutud saar” (1985) on seal loomulikult olemas.


Vikerviisiks on UK singlimüügi edetabeli nr 1 veebruari 1. nädalal 1977 (“Otsi oma sünnipäeva tabelihitt” idee pärineb Aabrami “seinalt”). Kes trumpab selle valusa mesikeele üle?

0
Peaaegu käeulatuses...

Ei leidnud endas täna seda pealkirjaniku hinge…

Tegelen tööalaste plaanide ülevaatamisega – et mis tehtud, mis teoksil e siis tegemist on postitusega, mille fotol on teemaga isegi pisut pistmist. Paljudel juhtudel oli nii palju käeulatuses, ent ei õnnestunud mitte, paljudel juhtudel jäi oks küll pihku, ent vahtra otsas lihtsalt polnuki söödavaid vilju… ent mõnikord sai tervet puud raputatud, tõrudest kõht täis matsutatud ja siis veel trühvleid ka leitud juurte alt.

Mõnikord on kahju küll, et ei saa laterdada, sest sellise haardega firmas juhtub ja jääb juhtumata nii mõndagi :)