2004.
Traditsiooniline pereväärtus: samasoolised ei saa abielluda – hea, et üldse kinni ei panda.
Traditsiooniline äriväärtus: naised saavad vähem palka – hea, et üldse köögist välja lastakse.
Ei sobi vä?
All posts by sepp
Negatiivne krosspositiiv…
Et siis nagu flickriski märgitud: kui sa armastad krossida ja tulemus tuleb liiga ränk, proovi skännida ka negatiiviks – mõjub nt nahatoonidele paremini. Ülalolev pilt on pildistet’ Provia 400’le (kergelt aegunud), krossitud, skännitud negatiiviks, värvid fototöötlusprogrammis “pööratud” (invert) ja lisatud auto-levels.
Tavapäraselt, positiivpildiks skännitud pilt näeb välja oluliselt kontrastsem ja minu maitse tarbeks natuke liiga jõhkrate nahatoonidega (krossimine nt kipub ka veresooni rämelillaks värvima – probleem, millega ma siin omajagu hädas olin, peakski ehk uuesti skännida proovima).
YMMV, loomulikult.
Ah, tõmba uttu...
OMG! Kiiiiisu!
Vähetuntud alamliik, poolesabaline Felis catus buggerofica
Pidu hakkab
2000.
Ei ole juubel, WP sööb palju identifikaatoreid ise ära.
Kellaneljane, suvealgushommikune päike jäi pihku
1999.
Nüüd üheksa filmi kapis. OK, ma tean, et ma olen klõpsima hakanud, ent nagu ütlevad vanad kreemlased, need teistmoodi normaalsed retoorikud: “Facit, Hokares!”
Nädalavahetused Eestis
1997.
Reedel oli nii võimas Singer-Vingeri kontsert, et ma unustasin ära, et oli postitamispäev. Ja ujuda sai palju.
Laupäeva hommikul sain 200% kainuskindluse – pole enne elus puhunud, nüüd sai lausa 2x. Esimesel korral pidin peaaegu südari saama – sai ju ikkagi suvepäevadelt tuldud, ja kuigi sa tead, et sa _peaks_ olema “nullis”, ei ole sa _päris_ kindel. Võtab ikka käe värisema küll.
Pühapäeval jäime Lenskal, autoga küll, selle “vihmakese” kätte. Oli… huvitav, va. ummik. Ummik tekib, kui liiklus ei ole sujuv, sujuvuse lõhuvad aga nahhaalsemad juhid, kes arvavad, et nad jäävad ummikusse, kui nad oma koha eest päikese all ei võitle. “Sünergia” tulemuseks on… ummik.
Üleüldse – kapis on 8 ilmutamata rulli filmi. Osade puhul ma ei mäleta enam, mis seal peal on. Mõnus.
Ja Foorumi Bonaparte’is on hea jäätis.
Plastreaalsus
Rõhuv
1993.
Teinud üks mees 18,5 aastat iga päev ühe polaroidi, kuni ta oma 41. sünnipäeval vähki suri.
A.
Elust maal, vol. poolmiljon kuus
Nädalavahetusel sai vaadata, kuidas herilane singilt dekoori minema tassib – sinepiiva haaval. Või kuidas kõrvits oli väikese kasvuhoone meetrikõrguselt iseennast täis kasvatanud ja roomas oma kombitsaid maja suunas. Või kuidas väike punane kassipoeg üritas külalisi maha murda… Jah, elu maal on julm ja metsik.
Kuid mitte ainult – Metsas oli hoolimata vähesest publikust ka niisama tore: sauna sai palju, niisama kuud ja lõket vahtida sai ka, grillmaksa ja õlli ja nalja jne, jne. Ja ujuda sai omajagu – vesi oli jões jahutav, järves lihtsalt mõnus – et sel aastal ei olnud järves kala sees, oli ka vesi puhtam ja pol’d hirmu, et ujudes “vinku” viidika pähe nahka tahetakse panna – kes neid ujukaid ikka viitsib toast tuua…
Lõppeks tegin naisele mingi puust asja, mille nime ma täpselt ei tea, ent hui see ei olnud.