Hiinlaste linnaosa külastamine lõppes tänaval fortune cookies-ringiga. Tegemist küll kommertstootega, ent vastu vaielda on raske:
– “Success is getting what you want. Happiness is liking what you get.”
– “Don’t argue with idiots. They will drag you to their level and beat you with their experience.”
Pealkirjast. Panin reedel esimest korda liikluses käna, ametlikult öeldes põhjustasin avarii. Etteruttavalt: ema, kõik on korras :) Olukord iseenesest klassikaline: uimerdamine, järsk pidurdus eesolijalt, märg asfalt, minupoolne esiratta blokk ja käpp maas. Irooniliseks muudavad selle 2 eraldivõetavat situatsiooni:
– alles kuu aega tagasi mõtlesin täpselt samas kohas, et keegi siin ükskord kellelegi tagant sisse paneb, sest mingid tropid lõikavad ringteel “nutikalt”: vasaku raja kaudu sõidetakse Akadeemia teele minejatest mööda, sõidetakse ringile ja siis tõmmatakse – oh-sorry-sorry-sorry-ma-pean-siia-keerama – julmalt vahele. Ülejäänud on sunnitud järsult pidurdama…
– uimerdama jäin bussitasku kõrval, kuna hakkasin alateadlikult “tegelema” situatsiooniga, mis juhtus paar kilti varem – mingi tropp Citroënis kasutas bussitaskut + A-rada paremalt möödasõiduks. Mul on number enam-vähem meeles, loodetavasti me ei kohtu enam.
Päev varem nägin samasugust manöövrit tegemas üht Alfat. 2 korda.
Diivani remontisin laupäeval ise enam-vähem ära. Nüüd tuleb veel välja selgitada, kas pidurituli on kogu aeg peal tänu känapanemisele (lüliti) või panin ma esitules (mida insenerid on kasutanud elektrikapina) mingi juhtme valesti kokku…