Lingvistiline ookean: delfinja

Ettevaatust: käesolev kirjutis sisaldab 2,4 milliheleni ulatuses viiteid väikelastele. Lugeda omal vastutusel.

– “ʻŌlelo eeeeeʻeöö?”
– “Õõõõõmjeee, ooooooo´iiiiiiq, äu.”
– “Eono. Ääääeeeeeriiiii!

Tuttav lugu, eks? Vähemalt neile, kes on vestelnud alla-aastaste lastega ja salamisi pead murdnud, et millest tegelikult jutt on. Halvemal juhul arvanud üleolevalt, et laps lihtsalt laliseb mõttetult…

Tegemist on eksiarvamusega. Peale põhjalikke uuringud ühel hommikul võib kinnitada, et tegemist on puuduva lüliga inimese ja mereimetajate vahel, üllaima ja tähtsaimaga seni leitutest: ühise keelega, täpsemalt delfiinide keelega ehk delfinjaga*.

Häälduselt on delfinjale lähedased havai jt markiisi keeled, mis ei ole sugugi üllatav – tegemist ju väikeste saartega keset voogavat vett ja delfiine. Kahjuks ei suuda lapsed, delfiinid ja vaalad omavahel enam otseselt vestelda, kuna eraldumine toimus niivõrd ammu, et tavapärane keelte areng on vana-delfinja (vaalad, lapsed, delfiinid) käristanud dialektideks ja need omakorda eraldi keelteks. Tänapäeval räägivad lapsed endiselt alam-delfinjat (maa kui keeleisolaator, irooniliselt), samas delfiinid on täielikult üle läinud uus-delfinjale. Moodne vaalade keel (Whalesh e. vhelsi**) sarnaneb vana-delfinjaga märkimisväärselt rohkem, ent kõrisulghäälik ning konsonandid on praktiliselt välja surnud.

Tähestiku osas tuleb tugineda oletustele, kuna ühtegi ürikut säilinud pole – sel lihtsal põhjusel, et kirjutatakse vette. Samas, jälginud delfiinide nina ja väikelaste käte sarnast, sõudvat liikumist, võib oletada, et delfinjast on tuletatud näiteks malajalami ja birma tähestikud. Mõlemad lubavad ninaotsaga keerutades tähed laineks joonistada.

Igatahes, uuringud jätkuvad… Järgmise etapina taotlen teadusgranti, uurimaks teemat Atlantisel – kuuldavasti on seal veel säilinud ihtüoide, kes kõnelevad vana-delfinjat emakeelena. Kindlasti on suureks abiks ka kohaliku ülikooli raamatukogu.

Ieenoq, ijooo!

— (joon, joonealuste märkuste tarbeks) —
* – Mitte segi ajada tiigrite keele ehk tigrinjaga, mis kujutab ennast eelajaloolist kommunikatsioonilüli ahelas inimene-tiiger (tuntud ka toiduahela nime all):

– “(helitu küsimus, sahin)”
– “Aaaaaargh?”
– “Rrrooooooarrgh!”

** – Mitte segi ajada ueilsi/kõmri keelega, sest nad on küll kaksikkeeled, ent filmimaailmast tuttav hea-kuri paar: nimelt võttis kõmri keel kasutusele kõik konsonandid, mis vhelsist üle jäid.