Club von Whateveringen
Hommikune bussipeatus oli äge – karge, päike säras, peale vihma läikis kogu asfalt tumedalt ja puhtalt, valge reklaam peegeldas päikese tugevalt tagasi, tekitades vastasklaasile ja selle ette laheda valguslaigu. Peatuses ainult üks inimene – keegi neiu, kes fotol mitte halb poleks välja näinud. Pöööfekt!
Kuni ma vaatasin, kas ja kus valgust täpselt on ning kogusin julgust, et neiult paluda, et ta valguslaiku astuks ja pildistamise välja kannataks, tuli buss…
Nõme selline möku olla. Tegelikult on mul probleem isegi sõpru/tuttavaid paluda, et nad pildile tuleks. Hirm, et välja ei tule ja sellega pettumuse valmistan, tapab idee juba eos. Ja see ei käi ainult pildistamise kohta.
Sõjatööstuskompleksi omada oleks palju ägedam…
– –
Greit saksess!, pääsesin eilse pildiga Interestingnessi :)
ja me peaks selle pildi sealt ülejäänud 1000 seest üles leidma või?
“eilne” = pilt mis eile blogis oli :)
Mind võib pildistada… tegelt ka.
Postituse pealkiri kõllab kella kuidagi :P
ja üldiselt pean ka vist endale ikka flikkerisse äkaundi tegema.
Sepp, Eero tahab ilmselgelt teada, kas tema või Reeda pilt ;)
Kusjuures, see pilt oli seal listingust juba kadunud millegipärast. A loomulikult Reeda, dziizaz, oli seal kahtlust?