Koorige ta paljaks!

OK, kolletuva pealkirja taga peitub tegelikult järjekordne igav (analoog)fotograafiakatsetus – “tagasivõidetud” polaroidnegatiivid ja sellega liialdamine. Lühidalt – polaroididel (ehk Fuji värviline minul) on kaks poolt – foto ise ja selle pealt ära tõmmatav, keemiat sisaldav kattepaber, mis tavaliselt visatakse minema. See kattepaber aga koosneb mitmest erinevast kihist – must kaitsekiht, filmilaadne “lüümik”, negatiivkujutisega emulsioonikiht ja ilmutusmöga.

Protsess käib umbes nii – must kattekiht võetakse ettevaatlikult valgendajaga maha, keemiamöga pestakse, samuti ettevaatlikult, järgmisena. Oluline on, et valgendaja ei satuks emulsioonipoolele. Tulemuseks on realistlikule maailmale suhteliselt lähedal olev negatiivkujutisega film, nagu näiteks see pilt.

Aga ilmneb, et kuuma vee ja tahtejõuga (ja vägivallaga, nagu kahjustustest näha) saab lahti ka emulsioonikihist, nii et järele jääb ainult väga õrna kujutisega lüümik. Selle skaneerimisel on tulemused seni olnud üsna ebaühtlased – alates ülalolevast oranžist kuni veripunaseni – skanner nagu ei saa väga täpselt aru vist ja mina teda õpetada ka ei oska.

Mida sellise pildiga peale hakata – ei teagi. Peale selle, et ta iseenesest juba on Kunts. Mustvalge pildi saab üsna korraliku aga võibolla skaneerija-disainer sinus oskab edasi juhendada?