Startupindus
“Eestlane ei saa alguses vedama ja pärast pidama” paistab olevat mingil määral oma sisu kaotanud, it-idude ajamises kipub vastupidi olema: luuakse neid hulgim ja hurraaga, hiljem jäävad sahvrisse pimedasse või kuivavad lihtsalt ära…
“Eestlane ei saa alguses vedama ja pärast pidama” paistab olevat mingil määral oma sisu kaotanud, it-idude ajamises kipub vastupidi olema: luuakse neid hulgim ja hurraaga, hiljem jäävad sahvrisse pimedasse või kuivavad lihtsalt ära…
Niisiis… Ei midagi :)
Pole ime, et Ulsteris konflikt ei vaibu – kõrvallauas resideerunud Põhja-Iirimaa jalkafänne kuulates jäi esmalt mulje, et tegemist on Austraalia hollandlastega. Kottigi ei saanud aru, välja arvatud “fakkidest”, selge see, et lihtsam on üksteisele malakaga pähe taguda selmet diskuteerida.
Brew Dog on Dr!nki jõudnud, Tactical Nuclear Penguin (32%) kahjuks küll mitte, ent Punk IPA ja 5AM Saint on ka head. Trashy Blonde jäi järgmiseks korraks…
Nii, nüüd tagasi kõvaketaste põnevasse maailma – läpaka kettaga on suht hambad, tellisin SSD ära. Ja TimeMachine, tänu mu enese laiskusele, toimib tõelise ajamasinana ja juhatab mu tagasi 13. aprilli. Ent klišeesid kasutades: see ei ole veel kõik – nüüd hakkas meedia/bäkapimasinas üks ketas kolksuma ja kadus tagant ära. Ja ma ei mäleta, mis seal peal on.
Kuuseis selline?
On olnud tõhus nädal, TGIF.
Tööarvuti arvates isegi nii tõhus, et enam üles buutida pole vaja. Snow Leopardi plaadid on Tallinnas.
Millal ma viimati varukoopiad tegin?
Kolisin oma põhielukoha Tartusse. Homme Mökus näeme, raisk!
Inimesed imestavad, et MM-i vaatajanumbrid ületavad presidendivalimisi, samal ajal kui üks neist sündmustest on ju suht igav ja natuke piinlik…
…
Sihuke lugu juhtus, et mõnda mu pilti võib vaadata Fotokeldris “Lee” näitusel “DIY – Camera“. Lisaks minule on seal veel 9 autorit, ca 40 pilti, avatud on näitus tänasest kuni 27. septembrini.
Fotod on tehtud mustvalgele ISO100 või ISO3000 Fuji polaroididele ja skännid suurendatud pea A3 peale. Piltide jäädvustamiseks vajalik instrumentaarium pidi olema olulisel määral ise kompunnitud (minu oma on plakatil see sinakam, alt kolmas, vasakul). Kunagi vast ka pikemalt sest veidrast loomast.
Lõpetuseks tahaks tänada Tarmot, kellelt pärineb algne doonorkere (mille ta ise ehitas); Ennot, kellel oli laenata üks suurformaadi obje; Kristit/Katsi, kes viitsisid paigal püsida (säriajad on ca 2-4 sekundit) ja loomulikult oma naist, kes suhtus väga mõistvalt, kui ma puhkuse ajal hüüdega “To the Batcave” pidevalt keldrisse nokitsema kadusin :)
Kas sa suudaks oma fotodest, noh… 30 paremat välja valida?
Pildid: nädalavahetusel oodati-nähti Türil paraplaanereid.