All posts by sepp

0
"Aaaaaaasta siiis..."
1
"...oli seitsekend viis!"

Isokunninen retroporno

Mul on üks Lugu vedelenud laual juba umbes aasta. Nimelt. Sattus kätte üks Smena-2, ettevaatlikult kruttides tundus, et film on juba sees. Ega’s midagi, jalutasin Fotoluksi, ajasin käpad “pimenduskastis” kaamerasse ja hakkasin filmi ilmutuspooli kerima. Tunnen samas, et film on hirmsasti vatti saanud – servad puha puru, ilmselt on jõuga edasi keritud – kas sihukest üldse masinasse julgebki panna.

Teen kasti lahti, vaatan filmiotsa üle – juba ilmutatud. Vastu valgust vaadates paljastub esmalt palju “tumedat” naisekeha, mis peale skännimist formeerub paljuks “heledaks” ihuks meelates poosides.

“Kalle”, kesäkuu 1975.

0
Pange põlema...

1906.

Okei, see pilt on jaanuarist, ent ma nägin ka täna hommikul prügimajas kuuske…

Eile sattusin viivuks ühe SUVi rooli. Koheselt meenus ka, miks mulle mootorratas meeldib – “nurkade” tunnetamisega pole mingeid probleeme: ajad põlved harali ja täpselt nii lai oledki. Keska ajal C-katti tehes sai kohati ikka uhkelt keset teed kärutatud, sest kui pole ruumilist nägemist ja kogemust, pole ka tegelikest gabariitidest selget aimdust. Platsiharjutuste õnnestumise eest on siiani küünal kirikusse panemata.

Enam pole eriti mõtet kah, nii C- kui T-kategooria (jep, see oli mul ka) on tänaseks aegunud…

0
Interjöör

Miks ma ei sõida rongis esimeses klassis

Valdavalt mängivad rolli kaks põhjust:
– WiFi. Pidev võrgus olek kahjustab võimet vaadata filme, lugeda raamatut või teha mingeid keskendumist nõudvaid asju.
– Kõrts. Oletame, et istud Tln-Trt rongis, esimeses klassis. Ülemistes otsustad, et “no kui ma siin juba olen, avatagu üks õlu”. Arutuküla – võtad järgmise. Nelijärve – võtad… eee.. ära arvasid: neli õlut. Mingi hetk üritad lahti kakutud aknast Rakke jaamahoonet pudeliga visata – vanade aegade mälestuseks. Vägeval ilmneb, et jaama nimi sümboliseerib ikkagi Raudteevalitsust, mitte sind, ja su Purju-Kooma pilet tühistatakse…
Kahesõnaga: ilge jama.

– –
Pilt on päris esimeselt enda 120selt filmilt, ca. kolm aastat tagasi. Loomulikult oli vaja sõbraga kaamerad “joonele” panna. Tema Canon 5D võitis kiiruse, “skänni täpsuse” ja värvitruuduse valdkonnas, mina – teoreetilise pikslihulgaga.

0
Uusajalugu

“Работай с умом, а не до ночи”

Tähelepanelikumad Lugejad on ilmselt tähele pannud tendentsi, et pildid kalduvad üha rohkem lähiajalukku. Põhjusteks on on nii see, et seoses kaustade kolimisega arvutis on saanud oma vanades tavapärasest rohkem ringi lapata, kui ka see, et ootel olevad filmid on kas liiga isiklikud (mulle või pildistatavale), liiga kehvad või on nad lihtsalt läinud “testideks”. Viimasega seoses on ka tulevik natuke… alasäris.

Oh, ja pealkirja toovad Teieni idanaabritest kommentaarispämmerid.

0
USS Sausage!

1898.

Ma kuulan seda Eesti Laulu võidulugu ja iga kord on mul tunne, et _just nüüd_, peale järjekordset refrääni peaks olema väike paus… tik-tik-tik… ja seejärel astub sisse korralik sületäis big beat rütme, mis loo korralikult käima tõmbavad. Ääänd zö kraud gõus uaild!

Niisiis, kes orgunnib Fatboy Slimi lugu remiksima?

0
Laupäev

Prillid peas ja luuuuu-gedaaaaa…

Tegus nädalavahetus – joone sai alla kolmele-neljale ammu pooleli olnud raamatule. Kahjuks küll mitte emakeele raames – kõik nad olid trükimärkidelt “ingleesis”, mahult valdavalt hoopis pildikeeles.

Vaatamata-lugemata-pooleli on endiselt paras hunnik. Selmet et nad talvepimeduses “lahendada”, raiskan äsja tärganud loomulikku valgust. Võta kinni.

Oh, ja pooleli jäänud raamatutest on öökapikeses üks eriti rasvane Hüdra – peadeks vastavalt Paolini “Eldest“, Hobbi “Royal Assasin” ja Jordani 4. osa seeriast “Wheel of Time“. Ükskõik, millise pea maha raiuks, järgmine osa kasvab asemele. Jordani eepos oma jätkudega moodustab hüdra mitte just tagasihoidliku kere, käpad ja sabagi.

Jordani puhul tekib samas küsimus, kas üldse vaeva näha – vaeseke viskas ju pastaka enne nurka, kui isegi sotti sai, kuidas WoT lõppeb…


Mänd: minu lahkumine on märk
Männi lahkumine Rahvaliidust ei ole märk. Rotid on ikka uppuvatelt laevadelt põgenenud. Märk on hoopis see, et Reformierakond ta enda juurde kutsus. Paistab, et isegi asüülitaotleja uued kasuvanemad on veidi murelikud