0
15. korrus

Jüri kuulsusetu lõpp

Jüri avas akna, ringutas ja lasi hommikupäikesel maika alt välja piiluvasse nabasse imenduda. Elu oli ilus. Lükanud sussid jalga, astus ta tuvisitast leemendavale rõdule. Uus ringutus. Jalutanud paar korda edasi-tagasi, jõudis ta nagu mingile sisemisele otsusele, ronis kohmakalt üle rõdu ääre ja jätkas oma jalutuskäiku õhus. Ega Jüri ei olnud kunagi seadustest palju pidanud.
Mööda lennanud kajakas, kes teda tavapärasest veel lollima näoga üle tiiva vahtima jäi, lendas klaasiklirina saatel läbi naabri akna…

“Narri mind üks kord, ma narrin 9,8 m/s2 korda vastu”, pomises Gravitatsioon ja kehtestas ennast…


Nii vabanetaksegi enda loodud tegelastest, kes on hakanud üle viskama…

1 thought on “Jüri kuulsusetu lõpp

Comments are closed.