…ja siis ma mõtlesin, et see lõunapausiga kirjutatud kiire julla on tegelikult samasugune targutamine.
CMD+a, ←
Selle asemel kiire eelmise aasta kokkuvõte: algas ta 1. jaanuaril 2007 ja lõppes paar päeva tagasi…
OK, nali naljaks, tegelt on kokkuvõte siin (miinus mõningad personaalsed seigad).
Maruhha eilsele küsimusele vastan pikemalt paari päeva pärast…
Päike paistab.
Head vana aasta lõppu siis! Seda et… rotiaasta algab alles 7. veebruaril – vara veel pidutseda ja poode rottidest tühjaks vedada.
Uue aasta saabumisega seoses mingeid lubadusi ei anna (ent see ei ole lubadus, midagi mõttes ikka mõlgub).
Pühadepuhkuse sisuliselt raiskasin ära ja ei viitsinud teha ühtegi valmis mõeldud asja. Okei, mõned tegin, ent ei midagi suuremat (a la Itaalia reisikiri jms.). Oh, well…
Millega ma aga sain hakkama, oli unerežiimi pekkikeeramine (4-5 öösel magama, 12 üles). Tänane ärkamine oli seetõttu eriti sürr – võõras äratuskella helin, harjumatu kellaaeg, täielik pimedus akna taga – võeh.
Hea küll, side lõpp (st. Publish)…
PS. Telleri magamistoas EI olnud uusaastaööl kolme alasti noormeest. Kordan: EI olnud.
PPS. Orkut võib ennast sütitada. “Your mentality is alert, practical and analytical.” Mu eeslike.
Vanemate maja juures elab rebane. Loom nagu loom ikka – noor, punane, ilusa sabaga. A hirmus varganägu. Pani pihta kassi söögikausi, siis koera kaelarihma ja palli. Siis õlipudeli (mida ta sellega küll plaanis teha?). Ãœkskord pannud aga sauna juurest pihta isa punase soki. Vedas saunast ohutusse kaugusesse ja… sittus peale…
Mäletate seda Murphy seadust, “Iseenesestmõistetavus on kõigi käkkikeeramiste ema”. Kui ei mäletanud, siis nüüd teate. No vot… Ostis ema mingi Philipsi “sanga” – täitsa äge asi, USB auguga – pistad mälupulga sisse, mängib selle pealt ka. Ainult üks asi on puudu: kõrvaklapiauk…
Kinkisin isale Sinatra lugude kogumiku – neli plaati, kokku sada laulu. Arvake, miline lugu puudu on…?
Kui isa (Arnota) tuppa astus, tundus mulle esiti, et ta on väikese sületäie puid toonud. Eksisin – süles oli pea kümme kangi suitsuvorsti. Neist ühe hävitasime kohe (järgneb Eesti alkokatselenduri lõik) Nipernaadi mustsõstraviina kõrvale ära (hea asi, muide, päris maitse tundub olevat), taustamuusikaks hapukapsapoti pladin pliidil. Hirmsat pühad :)
Tore on kuulata ema muljeid Egiptusest ja eriti äge on kuulda kõrvale isa täpsustavaid kommentaare a la “oot, kas see oli sealsamas, kus eelmine kord?”. Ja mis on eriti tore – “süüdi” on nende reiside toimumises eelkõige tööandja, kes annab töötajatele aeg-ajalt võimaluse tunda enda “päris valge inimesena”. Negatiivne külg? Tuleb vist ka ära käia kunagi, et mitte jutust maha jääda :D
Muide, järgnev postitamine saab olema suht juhuslik – puhkus ikkagi ja päris pikalt – 2. jaanuarini. Sellest olen ühe jupi maal (praegugi – thx, “Kõu”), “pildipanka” kaasas ei ole, digikaamerat samuti mitte, öelda ei ole juba ammu midagi… :)
Muide, millal viimane kord sulle _reklaam_ väikese pisara silma tõi? Mul see (via Tehnokratt|del.icio.us).
Ja nüüd sauna (fotod aastast 2003, lumega)…
– –
… ainult rahu. Mul on pööningul sada lühtrit. Vedurit. Jõulukuuske. Või midagi sellist. A muidu soovin teile toredaid pühasid/Jeesukese sünnipäeva. Pühake jalga, puhake hinge (siit-sealt kuuleb, nagu jõuluajal ikka, mingeid üksildusenoote, mille peale tsiteeriks Sammalhabet (Kingpoolt?): “A kes siis meie oleme” :) ).
Hea rip-offe paljastav sait: You thought we wouldn’t notice…
Jõulud ei ole veel möödaski, ent ma tunnen, et on aeg taas dieedile minna.
Aastavahetus pole veel möödaski ja ma tunnen sama ka “likviidsete vaimutoitude” osas.
Firma kalendris lõpetas kaks mu fotot {1, teine pole blogist läbi jooksnud}. Telleril ka. Viik. Järgmine aasta uuesti :P
Mitu filmi tahavad ilmutamist aga laborisse eile ei mahtunud – pühadeuputus – kõik tahavad midagi. Ka minul kingid tahavad hankimist, teha enam ei jõua. Vanematekodu tahab väisamist. Jne…
“Hunt kodu ümbert ei murra” – hea elu lihtsustav/mugavdav reegel. Ent üha enam hakkab tunduma ka olulise kitsendusena.
OK, stopp! HammerGlögggi-taim…
Well, kui õlad on 56 ja käed 52, ongi väga raske pintsakut leida. Ei leidnudki. Sestap riietasid tütarlapsed mu käppelt triiksärki ja vesti (põdrata). Kingad leidsin ise. Hoolimata kokku lepitud jakipükste* puudumisest oli tagasiside positiivne…
Kui nüüd selle punaveini ka huultelt maha saaks…
* – nagu karupüksid aga väga pika karvaga.
Natuke pedejuttu ka. Et täna jõulupidu, käisin eile Viru keskuses veidi Å¡oppamas – smart casuali väljaandmiseks kuluks ära mingi pintsak, teised kingad, võib-olla kolmandad püksid jms. nipet-näpet. Poest väljusin ikkagi uue… t-särgiga. Ja teadmisega, et ma lihtsalt ei oska asju kokku sobitada. Ja aimdusega, et Eesti mees on selline meeterseitsekendviis ja ülekaaluline ja keskmiselt jalanumbriga 43 – see seletaks, miks vajalikud suurused pidevalt puudu olid.
Enivei, kuna pidu toimub Madara tänava kandis, jõuaks ma põhimõtteliselt… teoreetiliselt… ntx. Kristiine keskusest enne läbi hüpata…
* Pärit ajast, mil Rivo alles seda Mamiyat testis ja mina veel ei teadnud, et ma ta ära ostan. Skänn, taas, on millegipärast 3:2 mõõdus.
– Henriku juurest leidsin AOL’i 2007 loodusfotode paremiku. Rebane ja pühvlid on üle prahi :)
– Jonnelt üks link, kus koondatud 18 fotograafi, kel tolle blogi omaniku arvates on annet. Hisp. keeles küll, ent mitte väga keerulises ja pildid “räägivad” tekstist nii kui nii üle.
– Pealkiri: üks ära unustatud vana asi – Modern Tossi Space Argument – on juutuubis tagasi. Vahepeal oli maha korjatud.
Märkus iseendale: gruppi on palju lihtsam käsutada, kui a) küsid nende nimed ja b) jätad need meelde…
PS. ja siin on näide täiesti tavalisest teisipäevast…
PPS. Külastuslogi näitab hallide murepilvede kogunemist…
6 filmi päevas on sutsu palju, eriti, kui viimaseks satub kogemata kõige pikem – ca. 2,5 tunnine “The Good Shepherd“… Natuke liiga pikk ehk, ent muidu hea film.
Teised vaadatud kõikusid seinast-seina: Shoot ‘Em Up (“Fuck you fucking fuckers!” + Giamatti “pahana”) oli väga korralik akšõn, Ten ’til Noon (peale lõputiitreid läheb edasi, muide. näitlemine kehvapoolne.) ja Unknown (mingist hetkest muutus ettearvatavaks, lõpp natuke parandas asja), eriti teine, olid suht OK krimifilmid, kus natuke ootamatuid pöördeid ka sees.
Põhjasademe hulka lähevad 30 Days of Night (pähe tuleb lasta, kurat võtaks!), Dreamland (täielik umbluu, isegi Hitler tuli mängu) ja ka laupäeval vaadatud Resident Evil: Extinction (zombifilm kohtub Mad Maxiga kohtub X-Meniga kohtub muude kliÅ¡eedega. Samas – paarsada alasti Milla Jovovicit kulub ikka ära).
Tuleb kiire nädal. Peale seda saab natuke släkkida…
Täna lahkus peale rasket haigust* meie seast palavalt armastatud ajaleht “Postimees”.
Hüvastijätt lahkunuga laupäeval, 15. detsembril, krematooriumites üle Eestimaa, leinavate tellijate tualettides ja puuküttega kodudes.
* Рkollat̵bi