Eilse fotoga läheb natuke kokku.. Ja selle humoorika sissekandega – kuidas teile meeldiks ühiskond, kus keegi tõsimeeli sellise küsimuse esitaks?
PM: Nudistid tungisid Kuressaare lasteranda
Kas lasterand on mingi rand, kuhu vanemad saavad oma lapse järelvalveta jätta või on see termin pigem artikli vürtsitamiseks loodud? Äge pealkiri igatahes.
Vaatasin korra ka kommentaaridesse ja tulemus oli ettearvatav: koledad inimesed ärgu randa tulgugi, ilusaid (naisi) vahiks nudismivastasedki tatt ripakil. Selline võltsvagadus siis.
Ma saan aru, et alasti/poolpaljaste inimeste _teatud tegevused_ võivad kõrvalolijates piinlikkus- või vastikustunnet tekitada, ent kui suvaline neutraalses olekus kehaosa vastumeelsust tekitab, oleks aeg abi otsida. Või vähemalt kaaluda jõllitamisest loobumist. Ja ärgu paisatagu lapsi oma komplekside kattevarjuks – nemad on mingi vanuseni täiskasvanuliku häbikultuuri poolt rikkumata ega saa aru, miks alastiolek, kui selline, halb on. Tõepoolest, miks?
– – Väike eriteadaanne: Saatesse “Kes tahab saada miljonäriks?” otsitakse stuudiopublikut. Salvestuste ajad:
laupäeval: 10.45, 14.15 ja 16.45
pühapäeval: 11.45, 14.15 ja 16.45
Registreerida tuleks telefonil 53 421 306 (Helen)
Katusel käivad mingid ehitustööd ja akna taha on pargitud tõstuk – selline kast, mis otse üles tõuseb: käärtõstuk. Mina olen kolmandal korrusel (aknalauast maani umbes 7m), tõstuk on maksimaalselt lahti. Tõstuk on pargitud paralleelselt majaga ja ta kere laius on ca 2m (vt. andmeid lingist). Tõstukil on 2 meest, kogukaaluga, noh, ca 160kg (ebaoluline teave).
Nüüd rangelt teoreetiline ülesanne füüsikutele:
– kui tugevat jõudu peab etteantud kõrgusel rakendama, et see asi ümber lükata (ilma sellel olevate meesteta)?
– kas tavaline harjavars selist pinget kannatab? ilmselt mitte. aga diivan?
Sest mida teeb üks töökorras, ohutusnormidele vastav tõstuk, kui temaga üles-alla sõidetakse? Piiksub…
Purekkari neem (skannitud 9x6 raamiga, ikka ei saanud tervet pilti kätte)
Teatan ametlikult – ma ei oska pannkooke teha. Mitme pildi lisamisel eelistan alati 3 pildist seeriat. Veider. Laupäev-reede oli ühe pildi pärast paras tapmine ja tagaajamine. Tulemus õnneks “pandav” ja rahu maale toodud taas. Sajust on siiber. Itaalia reisikiri endiselt lõpetamata, sry.
Kellelgi mõnda mittetöötavat dekki (kassett+CD ntx), ressiiverit, kõrget videomakki vms. ei ole üle, sümboolse summa eest? Eelduseks on hea väljanägemine ja nuppude korrasolek. Kunagi tuli idee kodune server “multimeediakorpusesse” ümber tõsta, arvutikorpused on aga inetud ja/või kallid. (Kontakt: sepp ätt offline punkt ee) Mitte, et mul liiga palju vaba aega käes oleks, muidugi…
– –
– Ãœks vahva vunts (seda viimast ka sõna otseses mõttes) korjab asju kokku. Tavaliselt disainpärle aga ka ka muid nähtusi, nt. Jesus Christ
РNSVL oli t̵esti suur ja lai: rakettreaktiivrong
Hommikune bussipeatus oli äge – karge, päike säras, peale vihma läikis kogu asfalt tumedalt ja puhtalt, valge reklaam peegeldas päikese tugevalt tagasi, tekitades vastasklaasile ja selle ette laheda valguslaigu. Peatuses ainult üks inimene – keegi neiu, kes fotol mitte halb poleks välja näinud. Pöööfekt!
Kuni ma vaatasin, kas ja kus valgust täpselt on ning kogusin julgust, et neiult paluda, et ta valguslaiku astuks ja pildistamise välja kannataks, tuli buss…
Nõme selline möku olla. Tegelikult on mul probleem isegi sõpru/tuttavaid paluda, et nad pildile tuleks. Hirm, et välja ei tule ja sellega pettumuse valmistan, tapab idee juba eos. Ja see ei käi ainult pildistamise kohta.
Sõjatööstuskompleksi omada oleks palju ägedam…
Ei, mitte mingis metafüüsilises või abstraktses mõttes, ikka otseses: peale selle alkopiirangu sisseviimist on mu nädalane tarbimise tase umbes kahekordistunud. Vastuoluline?
Väga lihtne – ma nimelt ei jõua tavaliselt kaheksaks poodi. Selge see – et ei tekiks ootamatu hädaolukord rubriigist “majas pole tilkagi viina ja sina ostad mööblit kokku!” tuleb varuda, kui poodi satud. Igaks juhuks. Mõned siidrid, väike kooreliköör, vein. Mis omakorda tähendab, et _natuke_ ikka tinistad, kui õhtul arvuti ette istud. Siidri. Või kaks, kui tegemist on selle Saku Strongbow Gold’iga – ilgelt kiirelt läheb alla. Või topsi koorelikööri. Veini üldiselt mitte, kuna korraga ärajoomiseks on teda lii… hea küll, ma jaksan küll, ent teatavasti, “kes pudeli veini korraga ära joob, ei ole mitte veinisõber, vaid joodik!”
No vat, praegugi kibeleb – on pime* ja jahe, vihma ladistab – peaks vist minema ja ühe “annuse” Baileys’t välja valama… Või seda Remedia Õunalikööri, mis ma täna poest leidsin. Tõenäliselt on tegemist üsna ilge kraamiga, ent ma ei suutnud taas jätta end Teadmiste altarile (Uudishimu õppetool) ohverdamata…
EDIT: ahjaa, proovisin ära. Õudne just ei ole, a sobib pigem millegagi segamiseks.
– –
* Ãœldiselt, kui mngi idee tekib, eriti pikemate postide puhul, kirjutan tooriku õhtul kodus valmis ja jätan siis settima. Piltidega sama. Lõunapaiku korrastan drafti loobitud mõtted, lisan “päevapoliitilised” värsked lingid, kui neid ette jääb, ja vajutan – voila! – “Publish“.
Konkreetne keiss: Postimees ise ehk siis Kuldari leivaisa esitas oma vastuses meie hagile (nõuame Postikalt Kadastiku solvangu eest 1 milli) tõendiks väljavõtted meie blogist. Ehk siis printis endale meelepärased leheküljed välja ning esitas kohtule. Vaadeldaval juhul on tegemist lihtlabase vargusega, autorile kuuluva teksti luba küsimata kasutamisega, mis on kuritegu.
Ma ei hakkaks seda teemat torkima, kui loos “Blogikriitika kriitika (uus rubriik!)” leiduva tsitaadi autor oleks suvaline blogard, ent Irja on hariduselt jurist + endine prokurör ning tsiteerides filmi Lord of the Rings: “Wizards should know better“.
Esiteks: Autoriõiguse seadus ei tunne sellist mõistet nagu “vargus”, on autori isiklike või varaliste õiguste rikkumine. Avalduse esitamine _varguse_ kohta ei tule kasuks. Ok, võib-olla on see rohkem nokkimine, ent jurist võiks korretsem olla. Muide, kas keegi teab – kui ma esitan kaebuse varguse kohta, kas see a) klassifitseeritakse kohe ümber või b) lõpetatakse uurimine, kuna _kadunud_ otseselt midagi ei ole? Ja kui loata kopeerimine on vargus, kas siis parooliga postitusesse sissehäkkimine ja sealt kopeerimine on salajane vargus või juba röövimine?
Teiseks:
§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
…
5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;
Kommentaarid on ilmselt liigsed…
– –
I. kritiseerimine ei tähenda samas, et ma kiidaks takka Kuldari nõuannetele. 2 neid oli:
– “Kõige peamisemaks soovituseks on kirjutada nii, et endal kunagi häbi või kahetsustunnet pole.” võib lugeda ka kui “Kõike, mida sa kirjutad, võidakse ja kasutatakse sinu vastu. Meil, ajakirjanikel, puudub eetikafilter ja isegi kui meile tundub, et avaldatu on pigem hetkeemootsionist tulenev, endale kirjutatud või lihtsalt võiks su’s hiljem piinlikkust tekitada, me avaldame selle ikkagi. Kui see ei sobi, ole parem vait.”
– “Teine soovitus oleks aga selgelt välja tuua blogis avaldatud materjalide kasutamise reeglid.” – iroonilisel kombel on blogijate lisatud “disclaimeritesse” vabalt suhtumisega silma paistnud eelkõige PM noortelisa ajakirjanikud (mõni aeg tagasi vähemalt, oletame, et olukord on nüüdseks paranenud…)
Taustaks ka Kuldari artiklile eelnenud samateemaline blogisissekanne.
Teema, mida ma kahjuks kommenteerida ei oska, ent mis ilmselt rolli mängivad, on AÕS tehtavad erandid “päevauudistele” (mis loom see täpselt on?), faktidele, andmetele. Kas sissekanne a la “Tõusin, pesin hambad, läksin kooli. Ahjaa, eile ööklubis oksendasin. Oli raju pidu” on andmed, fakt, päevauudis või teos? Aga kui kirjutaja on “tselebriti”/avaliku elu tegelane?
Diskleimer: ma ei ole jurist, kui minu seadusemõistmises on olulisi vigu, parandatagu. Oluline on IMHO, et ei jääks mulje, nagu oleks kõik on keelatud (blogijad) või kõik lubatud (ajakirjandus)…
– –
Õues on taas äike. Arvake ära, kes eile enda masinale uue UPS’i ostis ja vana UPS’i võrguseadmetele ja Crystal Lounge serverile eraldas. Mwaahahaha…
R., strippinksi võitja. (kaameraks laenatud Yashica Minister III, krossitud Elitechrome)
– Ma arvasin, et ÄP lugejate seas on keskmisest rohkem inimesi, kes OMA rahakotist kaugemale näevad: Õmblus: eestlaste palgad tuleks kolmega läbi jagada. AGA… kui online toimetus rõhub kollastele aspektidele, siis miks peaks eeldama, et “delfikad” jms. “tavakasutajad” külastajate hulgas ei domineeri?
– –
«Rist on asjakohane veel seetõttu, et need, kes Vabadussõjas võitlesid, olid kristlased,» seisab Põderi kirjutatud arvamuses. ««Libertas» toob esile ajastu ja kultuuri, milles Eesti Vabariik loodi.»
Pealkirja juurde. Kõik on sellest monumendist juba üldiselt jahvatanud aga tänane EELK peapiiskopi, Vabadussamba komisjoni esimehe (sic!) pajatus tekitas tahtmise oma “2 senti” kirja panna:
– ma ei hakka rääkima sellest, et nö. päris esimeses Vabadussõjas võideldi sarnase risti ja kristlaste vastu. Jep, see on väga vana ajalugu, VÄGA enam asjasse ei puutu, ent ajaloo kohta on teatavasti kaks koolkonda: “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta” ja “Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja”. Ma pigem kuulun esimesse.
– kas riigipiir on otsustatud? ENSV/praeguse piiri Vabadusristile kleepimine oleks pesueht mõnitamine. Need kaks asja ei käi kokku. See oleks nagu rahulipule natsihaakristi kleepimine
– see kavand välja nagu tohutu hauakivi, mitte vabadust idealiseeriv sammas
– räägitakse “ekspertide valikust”. Palju eksperte leiad sina? Ning nii olulise samba puhul oleks mina tahtnud näha kedagi ka Heraldikanõukogust.
– kui see oli parim kavand, kui kasinad siis veel teised olid? Teen ettepaneku A.Adamsoni kloonimiseks…
– last but not least – me ei saa ju ometi lätlaste sambast kehvemat teha :(
