0
Väike suvine lugu...

Järelkajad

Lühijant ühes vaatuses.

Lihased (veidi solvunud häälega): Täname tülitamast. Palun väga, siin on teie tagasiside…”
Mina: Võeh-võeh… Nagu oleks peksa saan.. peksa andnud kellelegi.


“Pelmeeni supp ja kana salat,
kes neid suudaks lahut… oot…”
(Pierre’i menüü ainetel)


Roses are red,
and… erm…
the blue flowers…
…are blue
and it’s fucking cold

1 thought on “Järelkajad

Comments are closed.