– Ja juba varsti on aeg hakata välja mõtlema lubadusi, mida te järgmine aasta ei täida. Ma vist ei lubanud midagi, seega peaks bilanss neutraalne olema…
Ma olin eile niiiii* kaugel, et osta endale üks soomekeelne Pratchett. Ja ma ei ole Tallinnast, st. ei puhu suoeoemea absull. Mõttekäik selle taga oli, tsiteerin: “I mean, how hard can it be?!“. Sest noh, pealkirjast sain juba aru (“Eric”). Riiuli ääres ühe lehekülje lugenud, jätsin raamatu siiski sinna. Ent ma ei välista, et ma seda hiljem sealt ära ei too… Venekeelse sain läbi.
* – Tõsta rusikas käsi näo kõrgusele, pöidlaselg nina poole. Nüüd rulli pöial ja nimetissõrm lahti ja jäta nende vahele ca sentimeeter. Vot niiiii kaugel.
PÖFF on läbi. Uni. Väsimus. Paar nädalat veel, siis pikk püha. Pühad. Õues rohetab, jõulule teatud määral sobilikultki. Ilmselt on mõningates kangialustes ka temaatilist punast, tükati-loiguti.
Enivei, seltskonna- (läbu-, sotsporno-, jms.) fotost on nüüd pikaks ajaks siiber. Peaks midagi toredat tegema. Paar asja juba soojas, näis, mis saab neist. Valguse tunnetamisega on tõsiseid probleeme (või kurat teab millega – näiteks viimased must-valged filmid olid suht hallid. Isegi Kodaki Tri-X. Digiga tehes tuleb mul tihtipeale kuni stop hiljem peale keerata. Ekraan liiga hele äkki. Peab uurima).
Pean ilmselgelt oma sots. suhtlemise oskusi lihvima. Kujutage ette situatsiooni – jutleme kauni naesterahvaga, produtsendiga, nagu selgub vestluse käigus, tema loomingust… ja viie-seitsme minuti pärast imestame, et kuidas me jõudsime teemani “kui pesumasinas pesta korraga ballikleiti, ülikonda ja veiniklaase, siis ei tohiks aluspesu samasse satsi visata – klaasvillane pesu võib pagana ebamugav kanda olla”
Kui telefon hommikul juba teist korda ja hoopis teist moodi tõmblema hakkas, tuli mulle meelde küll, et – O NOES!, ma pidin ju üheksaks arstile minema. Selle valguses hakkas vägisi tunduma, et eelmisel õhtul mingite belglastega nende õllede (Gulden Draak, Mort Subite, üks-kaks Trappisti jne) testimine oli küll lõbus, ent kurnav viga, sest hiljem pudeleid kiigates selgus, et lahjem neist oli vaarikaõlu: ainult 8.5%. Egas midagi, läksime kõrtsi ja jõime kiiresti lahjemat õlut peale.
Doktoriga eelmise õhtu läbi arutanud – O RLY? YA RLY! – võtsime kolesteroolitesti osas vastu otsuse NO WAI…
Samal ajal Eesti alkouudistes: Puls’i jõulusiider on täitsa joodav kraam.
Kuulge, ma kirjutan liiga palju joomisest. Ma ei propageeri seda, lapsed. Järgmine nädal kirjutan sobilikumat midagi. Temaatilist. Näiteks verivorsti tegemise üksikasjadest või kapsaste fermenteerumisest.
– Miks Jumal leebus?
– Minu poolt RECTEP Ingrid Tähismaale – kõva mutt – ma küll nii kaua, pea 11 aastat, sellist sodi ei jaksaks toota.
Seksikaim meesblogija. Oh-jah. Ühelt poolt muidugi meelitav, sest ca. saja inimese (või muu klikkimisekvivalendi) hulgas paar tükki ikka on, kes seda tõsiselt mõtlesid. Eksju.
Teisest küljest oleks nagu kuldmedaliga keska lõpetanud. Puiatus…
– –
Hoolimata sellest, et EMT loobus oma minutipõhisest tasuplaanist, on sellel äärmiselt ebaõnnestunud kampaanial üks positiivne tagajärg – vist esimest korda 7 kliendiks oldud aasta jooksul katsun välja uurida, mis teised pakuvad. Arvutamise on Sideamet lihtsaks teinud, numbri liigutamine on samuti kukekas…
No mis ma oskan kosta – pooliku hamburgeriga (asus see siiski öökapil, ent ma olen ntx pooliku küpsisega raamatusse magama jäänud…) ärkamine on alati kindel märk, et õhtu venis vist pikale. Nädalavahetuse kokkuvõte lühidalt selline, et lakkumist jagub (pühapäeva õhtul enam nagu ei tahtnudki), hooramist on aga kahetsusväärselt vähe. Adopt, adapt, improve.
KuKu klubi külastajatele soe soovitus – ostke viskit ilma jääta. Teine soovitus veel, isiklikus plaanis: ostke vähem…
Ravumitest. Päris karm kraam, mida sööma peab: Klacid. Lugege, minu südamel küll kergem ei hakanud – võib ära võtta kuulmise, maitse, mõistuse ning “ekstreemselt harvades olukordades fataalne olla”. Head isu.
Ühe mõtte veel tahaksin lisada siia juurde: võiks olla reegel, et mingi summa võtmise teenustasu ei tohiks olla suurem, kui summa ise. Eesti riik tahtis postisaadetise pealt saada 24 eeki maksudeks, fine. Eesti Post tahtis selle toimingu läbiviimiseks > 3 (kolm) korda rohkem: 75kr. Absurd, rsk.
EMT läheb üle minutipõhisele arvestusele. Keskmise kõnekestuse alusel väita, et inimesi see tegelikul eriti ei puuduta, tundub küüniline ja/või demagoogiline. Ma pakuks, et keskmise kõneaja ajavad kõrgeks inimesed, kes ise oma minuti eest ei maksa, seega teistel on hinnatõus märgatav, vt. nt. Henriku arvutusi. Minu kõned on tavaliselt… nooh… 12 sek., vahest ka minut ja kaksteist. Do your math…
Äkki oleks aeg operaatorit vahetada? Mis on näiteks Elisa head ja vead? OK, EMT’st lahkumisega kaotan nn Topeltplussi soodustused. Mis on suht jurad. Maal, vanemate juures on EMT levi kahjuks kõige parem…
– – Nalja nabani. Tehnoloogia on ikka imetabane asi – teeb Tarmo Lapsik klõpsti pildi, kohe blogib ja kohe läheb PM kommentaariumisse kaebama. Meedia 101, rsk! :)
– –
Pildist. Mõnes mõttes haruldane hetk – ülejäänud aja tegeles PÖFFi selle aasta esikülaline Michael Nyman pigem elava jutustamise ja aktiivse suhtlemisega (kui siinlobiseja oli koridori köhima hiilinud, siis tagasi tulles tervitati tedagi sõnadega “Are you OK?”. Paneb kergelt kohmetama küll.). Vastas küsimustele pikalt ja põhjalikult ja voolavalt – kuni 10 minti per küsimus ja pressika tund kadus märkamatult. Äge tüüp.