All posts by sepp

MÜÜDUD: Nikon D90, osta: mingi kompaktsem… a milline?

[EDIT]: Kaamera läinud…

Hämmastav, kui vähe häid pilte teeb kodus sahtis istuv hea kaamera. Seetõttu otsustasime vähendada pere digipeeglite arvu 2x ja vahetada ühe neist millegi vastu, mis kotis/taskus elik kaasas ka oleks…

Seega: müüa Nikon D90 (kere), mille “läbisõit” on üsna tagasihoidlik, ligi 21 000 kaadrit (sealhulgas siia postitusse pistetud pildid Jaapanist). Ilus, hästi hoitud.

Hind: nooh, teeme 299 eurot.

Puudu on LCD kaitse (see on ~1 euro eBays). Laadija + aku on loomulikult olemas, kaelarihm, ilmselt leiab ka karbi, manuali ja lisajuhtmeid (olemas, ent vist ei asu hetkel Tartus).
Mingi mälukaardi võin ka anda, a nad on omajagu kasutuses olnud.

Tuunikala "aastarõngad"
Tuunikala “aastarõngad”, hämar hommikune kalaturg

Miks eelistada vana D90 näiteks uuele D3?00/D5?00 kerele? Esmalt kasutusmugavus – kere on paremini käes istuv, kaks “ratast”, et ava/säri kruttida, on ikka 2 “ratast”. Tehn. küljest: D90’l on sisemine teravustamismootor, e. saaks kasutada autofookust ka vanemate objedega. Hästi ehitatud kaamera, usaldusväärne: ta oli natuke kõrgema klassi kaamera juba tol ajal (hetkel on 3000-seeria kõige odavam ots, seejärel tuleb 5000, siis 7000. D90 oli D7000 eelkäija). Ja 12M pikslit on endiselt pea kõigeks piisav.

Nüüd teleturg: …ja see pole veel kõik :D
Võib-olla on sul kõik tuttav, võib-olla alles alustad – kõik alustavad millalgi. Äkki on sul kasu kui:
– annan kauba peale raamatu Duncan Evans: Portreefoto
– … ja käerihma (oluliselt mugavam kui kaelarihm IMHO, eriti kui aktiivselt tänaval/üritustel pilte jahtida).
– objet mul pakkuda ei ole, a võin aidata valida ja näidata, mis mul on ning mis nad teevad
– lisaks võin ka üleüldise pikema intro teha kaamerale või lihtsalt pildistamisele.

Asukoht: Tartu
Kirjuta sepp@offline.ee või jäta kommentaar või kõlla 5118586, kui asi huvitab.

Japan, Tokyo, bar, karaoke, street, urban
Pildistab ka @ISO800, @pimedas, @ebakaines olekus, @karaoke :P

Ostmise pool on keerulisem – mille vastu ta vahetada? Kaamera peaks olema:
– suhteliselt kompaktne (taskusse mahtumine on kahtlane, mulle tundub, a loota ju võib)
– hea pildikvaliteediga, sh vähene müra vähemalt ISO800ni, RAW tugi loomulikult
— suurem sensor oleks tore, a muudab ostu tiba kalliks vist (a la Sony)
– “valge” toruga, soovitavalt ka väljasuumituna
– mugav kasutada, ISO muutmine ei tohiks olla 6+23 sammu kaugusel menüüs
– mingi viewfinder ei teeks paha, ainult LCD on kuidagi harjumatu
– überzoomi või trendiliistakat ei taha :)

Seni silmahakanute head-vead:
Fujifilm X20: läbivalt “valge” toru (F2-F2,8), mõnusalt palju nuppe, a see teeb ka ta veidi kobakaks. X100/s jäävad kahjuks kalliks.
Sony RX100: veidi suurem sensor (APS-C pole, on 1 tolline), seega kallim. Suumi lõpus läheb tiba pimedaks. Ka kasutusmugavus pole teada. RX100 II/III jäävad jälle kahjuks kalliks.
Panasonic LX7: hea toru, a vähe nuppe
Canon G1X / G16: ei teagi, neid ikka kiidetakse aga… kuidagi kobakad paistavad, põle ei tegu, ei nägu
Canon S120: jällegi – tihe soovitus, aga tõenäoliselt seebika kasutusmugavus?
Pentax SX-1: vot üks imelik, a huvitav loom
hübriidid: kit-objed on üldiselt kobakad ja pimedad (3,5-6…), õhukese kere eelised kaovad kohe ära. Pannkook-fixid on… fixid. Ja millegipärast mulle tundub, et ma ei peaks veel ühes “kogu kõik torud” mängus osalema :D

Ideid? Mis nimekirjast puudu on?
Kas kellelgi on neid Tartus näppida pakkuda?

Valge on valge, must on must (@Tokyo kuulus kalaturg).
Valge on valge, must on must (@Tokyo kuulus kalaturg).
alt

Veel mõned raamatud üle

Kuulge, ärge tulge mulle rääkima, et te ei loe raamatuid. Mul jäi eelmine äraantav komplekt puha pihku. Tulge võtke ära:

EDIT: nüüdseks kõik uue omaniku nime saanud…

– Tom Holt “Blonde bombshell” (ingl. k.) – üsna naljakas ulmekas
– Täheaeg 1: Sädelevad uksed – ulmekogumik
– Täheaeg 2: Doominosillad – umekogumik
– Robert Jordan’i “Wheel of Time”, 1-4 (ingl. k.) – eepiline, eelkõige…
– Paolo Coelho “Veronika otsustab surra”

Lisaks pakkisin lahti ja annaks ära Jeremy Clarksoni ingl. k. raamatud:
– Clarkson on Cars
– The World According to Clarkson vol.1 & vol.3
– Driven to Distraction
– Born to be Riled

+ 1 James May
– May on Motors

Veel, kui vene keelt valdad, või ilusaid pilte, siis on mul paar tosinat numbrit vanu Foto&Video ajakirju.

Lingvistiline ookean: delfinja

Ettevaatust: käesolev kirjutis sisaldab 2,4 milliheleni ulatuses viiteid väikelastele. Lugeda omal vastutusel.

– “ʻŌlelo eeeeeʻeöö?”
– “Õõõõõmjeee, ooooooo´iiiiiiq, äu.”
– “Eono. Ääääeeeeeriiiii!

Tuttav lugu, eks? Vähemalt neile, kes on vestelnud alla-aastaste lastega ja salamisi pead murdnud, et millest tegelikult jutt on. Halvemal juhul arvanud üleolevalt, et laps lihtsalt laliseb mõttetult…

Tegemist on eksiarvamusega. Peale põhjalikke uuringud ühel hommikul võib kinnitada, et tegemist on puuduva lüliga inimese ja mereimetajate vahel, üllaima ja tähtsaimaga seni leitutest: ühise keelega, täpsemalt delfiinide keelega ehk delfinjaga*.

Häälduselt on delfinjale lähedased havai jt markiisi keeled, mis ei ole sugugi üllatav – tegemist ju väikeste saartega keset voogavat vett ja delfiine. Kahjuks ei suuda lapsed, delfiinid ja vaalad omavahel enam otseselt vestelda, kuna eraldumine toimus niivõrd ammu, et tavapärane keelte areng on vana-delfinja (vaalad, lapsed, delfiinid) käristanud dialektideks ja need omakorda eraldi keelteks. Tänapäeval räägivad lapsed endiselt alam-delfinjat (maa kui keeleisolaator, irooniliselt), samas delfiinid on täielikult üle läinud uus-delfinjale. Moodne vaalade keel (Whalesh e. vhelsi**) sarnaneb vana-delfinjaga märkimisväärselt rohkem, ent kõrisulghäälik ning konsonandid on praktiliselt välja surnud.

Tähestiku osas tuleb tugineda oletustele, kuna ühtegi ürikut säilinud pole – sel lihtsal põhjusel, et kirjutatakse vette. Samas, jälginud delfiinide nina ja väikelaste käte sarnast, sõudvat liikumist, võib oletada, et delfinjast on tuletatud näiteks malajalami ja birma tähestikud. Mõlemad lubavad ninaotsaga keerutades tähed laineks joonistada.

Igatahes, uuringud jätkuvad… Järgmise etapina taotlen teadusgranti, uurimaks teemat Atlantisel – kuuldavasti on seal veel säilinud ihtüoide, kes kõnelevad vana-delfinjat emakeelena. Kindlasti on suureks abiks ka kohaliku ülikooli raamatukogu.

Ieenoq, ijooo!

— (joon, joonealuste märkuste tarbeks) —
* – Mitte segi ajada tiigrite keele ehk tigrinjaga, mis kujutab ennast eelajaloolist kommunikatsioonilüli ahelas inimene-tiiger (tuntud ka toiduahela nime all):

– “(helitu küsimus, sahin)”
– “Aaaaaargh?”
– “Rrrooooooarrgh!”

** – Mitte segi ajada ueilsi/kõmri keelega, sest nad on küll kaksikkeeled, ent filmimaailmast tuttav hea-kuri paar: nimelt võttis kõmri keel kasutusele kõik konsonandid, mis vhelsist üle jäid.

Veel turvalisemad elektroonilised valimised

– Valimiskomisjoni lehelt saad eeltäidetud blanketi
– Prindid selle välja (sest pdf võib olla nakatunud)
– Verifitseerid eeltäidetud kandidaadinumbrit
– Privaatsuse huvides sodid numbri markeriga üle
– Teed lehest turvalise ja anonümiseeritud koopia
– Orignaali faksid tänavalt, faksiputkast elektronidena VVK’sse
– Varastad mäkist ketšupit ja konsumeerid sedeli

Ja see teine asi ka: ma kohe kuidagi ei nõustu seisukohaga, et kui ei vali, siis edaspidi hoitagu mokk maas. See on mingi “kes pole poolt, on vastu” jms plakatlik taskufilosoofia.

Esiteks ei saa juba põhimõtteliselt eeldada, et mingite piiratud valikute juures on olemas mulle sobiv variant (kui laual on sitt, savi ja surnud kärbsed, siis… saad isegi aru, eks). Kui oleks võimalik anda miinushääli, oleks olukord teine.

Teiseks: ma ei ütle, et ma hetkel ei leia nimekirjast sümpaatseid inimesi, a siin on väike… nüanss… a) nende erakond ja b) ma ei ole päris kindlalt aru saanud, kuidas valimised töötavad (a la kas eksisteerib variant, et ma valin Marjustini, ent kuna ta saab oma mandaadi minutagi, aitan ma Mikko sisse?)

Ostan-otsin-annan: mõned raamatud

Ostan/otsin: Terry Pratchett “Vikatimees”, pakkumise võib ka meilile saata, sepp ät offline.ee

“Vikatimehe” eest võib saada alloleva paki, esitada erinõudmisi, a võib selle ka lihtsalt vahetada erinevate Euroopa kunstiväärtusi kujutavate paberite või nende elektrooniliste ekvivalentide vastu.

Kommentaarides võib allolevatele “eelbroneeruda”, et kui nad vabaks jäävad, saad endale (eelistatult Tartus)

Tom Holt “Blonde bombshell” (ingl. k.) – üsna naljakas ulmekas
Täheaeg 1: Sädelevad uksed – ulmekogumik
Täheaeg 2: Doominosillad – umekogumik
Robert Jordan’i “Wheel of Time”, 1-4 (ingl. k.) – eepiline, eelkõige…

…ja üllatusesineja:
Paolo Coelho “Veronika otsustab surra”

Sauronisilm

Ülikooliaeg. Ühikas. Hommikul kell 4 eksamiks õppimine (mat.stat.). Nälg. Ega’s midagi, härjasilmad pannile, üks-kaks-kolm…. viis! Viies, keskmine aga on eriline – visuaal annab tugevasti märku, mis sealt tulemas – veresooned n shit, silm keskel.

Ülikooliaeg. Ühikas. Hommikul kell 4 eksamiks õppimine. Nälg. Ega’s midagi, ootad… ja kui munad kalgendunud, lõikad tsentri välja ja praed rahulikult lõpuni.

Puänt: eksamil sain ma kolmest tuupurist parima hinde: jumal kaitseb lolle ja joodikuid – ei osanud ma siis, ei oska ma praegu seda asja.

Foto: Kaamera Mk. II – mu isetehtud kaamera test. Pola.