Move along. Nothing to see here…
Lugesin just internetist väitlusesarnast toodet, kus kolm mulle teadaolevalt väga nutikat meest üritasid homoöpaati nurka ajada. Argumenteeritud vestlusega. Õpetlik, väga õpetlik. Ja naljakas ka. Umbes nagu vaadata Arteki poole kihutavat pioneerirongi, mille vedurijuht ei tea, et eespool on rööpad ära varastatud, ent ta ei tea ka seda, et veidi enne katastroofi tormab kabiini kloun ja lööb talle tordi näkku. Kvaliteetse kreemitordi, mõtelge…
Lake Sfânta Ana (Romanian pronunciation: [ˈsfɨnta ˈana]; Hungarian: Szent Anna-tó, meaning “Saint Anne Lake” in both languages) is the only crater lake in Romania located in the volcanic crater named “Puciosul” (Büdös-hegy or Stinky Mountain) of the Eastern Carpathians, near Tuşnad in the Natural Reserve of Mohoș, Harghita County, Romania.
Väike, tinglikult kollase karvaga, tolmust ja emotsioonidest toituv imetaja. Evib ühes keha tipus kärssa, teises rõngassaba ja alumis(t)es tipu(de)s iseloomulikke varbaid. Ülemises pooles tipp puudub, tinglikult võib seda nimetada platooks või siis samakõrgusjooneks ehk isohüpsiks.
Varvassead hüppavad keskmiselt 2m kõrgusele, varba peale astumise korral isegi 2.45, emiteerides sealjuures iseloomulikku vingumist (tänu sellele omadusele on varvassead rahvahulgas hästi nähtavad). Tinglikult võib seda nimetada samakõrgushüppejooneks ehk isohopsiks.
Nädalavahetustel joovad varvassead ennast isokunninenideks…
Inimesed saavad kokku, valivad mängujuhi ja hakkavad dokumentidega kabinetist kabinetti jooksma. Vahepeal viskavad täringuid ja peksavad ükstesit papist kaantega…
See on ilmselt üks naljakamaid fraase lapsepõlvest. Mul ei ole õrna aimugi, miks see mulle just nüüd meenus. Ma päris mitu minutit kahtlesin, kas ma mitte seda juhuslikult, täiesti kogemata just praegu välja ei mõelnud, sest sellega seotud mälestused on nii udused (vanaemalt kuuldud?), et võiks vabalt olla ka võltsitud. Aju teeb selliseid asju.
Internet annab võidu lapsepõlvele. W00t.
Ma usun, et paljud lugejatest vaatavad 1990. aastatesse jäävat sünniaastat ja mõtlevad “issand, need on ju kõik alles täielikud lapsed”. See paistab olevat mingi peas elav psühholoogiline putukas, mis kõigepealt võrdleb numbrit oma sünniajaga, siis korrutab selle läbi iseenda _soovitud_ vanusega ja ignoreerib täielikult käesolevat aastanumbrit.
Samas… järgmisteks valimisteks on ümmarguselt pooled neist juba valimisealised…
Oskab keegi öelda, mis elukaga on tegemist? Värskete kaladega tuli kaasa, ellu jäi ka. Välja näeb nagu oleks krevettidel ja tarakanidel äge pidu olnud. Pikkus ca 5-6 cm, saba all oli näha ka lehvikut.
Vanematele kolis nirk majja elama. Ema kahtlustas juba varem, et keegi on lisaks, sest hiirekrabin on jäänud oluliselt vaiksemaks kui varasematel aastatel. Nüüd siis jäi loomake toas jalutades vahele ka – ilus valge olnud.
Kohtusin noore vihase kriitikuga: pildistamise lõppakordiks sai see, et modelli nunnu, ühe lontis kõrvaga u aastane koer hakkas äkitsi roopima. Enne seda käis pidevalt uurimas, et mida ma teen. Ise vaikselt loodan, et nii halvad need pildid nüüd ka ei olnud.
Tihased nokivad õues seemneid.
Ma pean natuke kekkama ka – sain sünnipäevaks ilusad nahast kaaned Kindle’ile. Käsitöö, “eritellimus”, rohelised (fotodel võib värv natuke mööda olla, ma ei saanud valgust 100% paika). :)
Tehakse neid Tartus – kui on huvi, kirjuta Triinule – tema’p neid meisterdabki.
Hommikul läheb vaatab, kui külmaks siis kodukant ikkagi läheb. Ja et kas saun jaksab Loodusega võidelda. Jääaugu lahtihoidmine saab olema ilmselt problemaatiline…
Cool…