Aniisiliköör espressoga, maasikadaquiri, tequilad, maisiõlu… Ja see kõik on tööga seotud.
Ja nüüd räägin eestlastega inglišši, sest nad on Kanadast.
Thank God it’s Friday…
Pann õli ja chili-õliga kuumaks, paar värsket kartulit peale lõikuda. Siis mõned küüslaugu “küüned”. Siis terve sibul. Oodata kuni kartul kuldpruuniks saab, segada ära ja kärutada peale valge kala filee, mis juba enne sibulakoorimist läks maitseainetega segamini klopitud munadesse. Praadida, kuni nina ütleb, et käib küll.
Kastmeks mädarõika, jogurtimajoneesi (sest paljalt see süüa ei sünni) ja maitsestamata jogurti segu.
Nüüd peaks kogu kompoti ajalehe sisse keerama ja õue sööma minema…
– –
Pealkirjast. Ostsin selle hooaja esimese arbuusilõigu.
Viimasel ajal on siin vähem “päevapoliitilistel teemadel” hammaste teritamist/kiristamist, eks? Mõtlesin korra, et kui ma kolme aasta pärast uuesti oma postitusi loen (ma ikka teen seda aeg-ajalt), siis kas mind huvitab, kui vaimukalt olen ma saanud mingile hetkesündmusele “ära panna” või järjekordsele poolet.. poliitikule “pasunasse panna”. Eriti ei huvita tegelikult ju – need asjad on enamasti negatiivsed – milleks neid võimendada. Ja uut sitta kallab kogu aeg reaalajaski juurde.
Külastusnumbritele mõjub see muidugi negatiivselt, a mis seal’s ikka :)
Viies rull on huvitav mitmel põhjusel. Esiteks – ma ei tunne siit mitte kedagi kindlalt ära. Ajajärk paistab ka selline olevat, et ma võisin siis alles “helk isa silmis” olla (vt. teist pilti: auto, kleidid). Seega – päris kindlasti pole see minu tehtud. Film on ka lühike – vaid 9 kaadrit, justkui oleks seda jagatud. Kohast võiks oletada, et tegemist on kas Aegviidu või Simuna kirikuga. Peab emalt-isalt küsima, kas neil midagi meenub.
Teiseks, tehniline aspekt – tegemist on ORWO filmiga, ilmselt vanemaga, kui seni näidatud neli rulli, ent kontrast ja puhtus on Tasmadest/Svemadest omajagu üle. Veidi netis tuhnides selgub, et endine ORWO on elus ja terve, niivõrd-kuivõrd: FilmoTec GmbH.
Mis omakorda tuletab meelde, et leidsin ka paar rulli täiesti tundmatus seisus ORWO slaidi (E-4). Ilmutamise osas antakse isegi lootust…
Muide, ma ei ostnud endale veel üht kaamerat, lihtsalt parandasin seda Dianat natuke.
Reede.
Ãœks mu selle aasta oodatuimaid filme (Neil Gaiman on mu üks lemmikkirjanikke) – Coraline – linastub kinos ainult 3D.
Mu Holga sai aastaseks. Ise tõin Ameerikamaalt, a Eestist saab ka.
Mis nii tore ei ole – tüüp on vahepeal, mulle mainimata, mingi F2.8 obje endale ette kasvatanud vist – täna kätte saadud nega on ikka vääääga tume.
– –
Pildil kujutatud härrasmees on kahjuks nüüdseks juba lahkunud…
Kordame siis eileöeldut pikemalt kui 140 märki. Ja maakeeli… Eilne pinhole-üritus oli iseenesest taas tore – lase inimesel ise möllata, veidrate vahenditega pilti teha, näppupidi keemias solistada, hinge kinni hoides kujutise ilmumist oodata – ja uduseimadki paberitükid saavad ruutsentimeetri kohta rohkem tähelepanu kui teismelise esimesed karvaudemed lõual.
Paljas tüdruk on muidugi ka alati abiks. :)
Ei kommentaari… :)
80% aurust läheb pealkirja väljamõtlemisele, 20 sisule.
80% aurust läheb foto väljavalimisele, 20 tegemisele.
Paigast ära see värk.