Laupäev
Ma tean – tihedaks on läinud. Ehk kannatate ära…
Ma tean – tihedaks on läinud. Ehk kannatate ära…
If you had the power to change one person’s life, how would you do it?
– –
Pealkiri: http://writingexercises.co.uk/story-title-generator.php
Postitus: http://writingexercises.co.uk/subjectgenerator.php
Tuli tütarlaps ühelt poolt, ilma kivita. Kivi on raske, mis ta’st tassida. Kuigi spordi mõttes oleks ehk võinud. No hea küll, – tuli see tütarlaps ühelt poolt, miniseelikuga – kerge tassida, kerge vaadata, kerge mõelda. Ja ma kohe mõtlesin, et peaks tegema säherdused sukapüksid, mille jalgevahe on materjalidest, mis hõõrdumisel genereeriks võimalikult palju staatilist elektrit. Nomaitea – siid + klaaskiud näiteks.
Kui oleks masin, mis oskaks staatilist elektrit salvestada, saaks telefoni laadida. Kui ei, tuleb lisada maandus ja võiks välguvalgusega ennast (aktiivsähvur on parem kui pasiivhelkur!) ning oma ninaesist valgustada.
…Või tervet tänavat – kui jutu algusesse tagasi tulla – need olid ikka u megavatised reied…
—
Naljakas on seda asja siin (foto)blogiks kutsuda, “throwback Tuulelohe” oleks ilmselt sobivam nimi. Jutuga otseselt seost mitteomav pilt on tehtud paar aastat tagasi iseehitatud polaroid-lõõtskaameraga.
Maali kuulnud, et Tartu linnas, Kaubamaja ees olla mammograaf. Sihuke buss. Tasuta. Järelikult – tuleb minna. Bussis Maali küsis ühe noorema naise käest, mis see mammograaf ka on? Selgitati lahkelt. “Vaat, kus vedas,” mõtles Maali, “eile oligi saunapäev ja puhas pesugi sai selga.”
Maalile tegi rõõmu, et seekord ajalehes ei valetatudki – buss ees, järjekorda netu – mis sa hing veel oskad tahta. Sisse astunud, kooris ta mantli maha ja undrukukoorma kergemaks. Seejärel vinnas ta rinnapartii, mille tähistamiseks kasutatavaid numbreid-tähti õpitakse alles 5. klassis, doktori ette lauale…
Laua tagant vaatas vastu kerge hämmeldus. Veidike nagu tuttava näoga hämmeldus. “Äkki poleks pidanud silma tegema, ta ju nõnnnna noor,” mõtles Maali aga tegi harjumusest uuesti. Vea parandamiseks korra veel, a mõlema silmaga. Õnneks kogus ülikonnastatud kerge hämmeldus end kiiresti, professionaalselt, surus Maali kätt ja lausus autoriteetsel toonil: “Hea naine, see värk on nüüd küll suurim… narratiiv… mida ma näinud olen, isegi sotsministeeriumipäevi arvesse võttes, ent võin julgelt lubada, et järgmise nelja aasta jooksul suurendame seda… narratiivi… veel kümme protsenti”. Nende sõnadega surus ta, nagu iga arst, Maali kätte hunniku värvilisi buklette ja pöördus järgmise patsiendi poole.
Positiivsusest pakatav Maali astus välja ja marssis kindlalt edasi!, nagu doktor käskis, bussijaama poole, ega näinudki, kuis äsja saabunud Vähiliidu mammograafiabuss uksed pehme plaksuga valla lõi…
Soki esmaülesanne on jalga kaitsta, selleks on vaja olla terve, kuiv. Soki värvil/mustril otsene primaarne vajadus puudub (onoes!, moejumalateotus!, hüüavad etiketi ja muidu neti kummardajad. A las hüüavad.). Ehk siis värv on sotsiaalne konstruktsioon, mis sümboliseerib midagi, ent funktsionaalsust ei avarda (me ei räägi siin eriotstarbelistest omadustest a la kamuflaaž).
Ja ikkagi on üsna veider panna jalga täiesti erinevat värvi sokid – üks sinine, üks hõbedane – kuigi puhtad, terved, okeid, ja seda eriti ülikonna juurde. Sest hääl peas ütleb, et see on “vale”. Ja selliseid asju on palju.
Sama veider on sellist keeruliste sõnadega taskufilosoofilist jura kirjutada. Sokkida…
Sõitsin paar kuud tagasi Turriga* Põltsamaalt koju, autos däšboordil olid mingid nupud, sellised puutetundetud, oldskuul, klikkisin neid hajameelselt… Järsku hakkas mängima muusika. Olin meeldivalt üllatunud, jalg hakkas juba tatsuma, ent siis hakkas mingi mees vahele rääkima – ja no ikka suht rumalat juttu. Samal interfeisil oli veel nuppe ja peagi selgus, et striime on rohkem – erinevale muusikale rääkisid erinevad mehed erineva rumalusastmega juttu vahele. Ühest sellisest jutukatkest selgus, et tegemist on “raadioga”. Otsustasin asja testida, videoblogi seekord teha ei viitsinud.
Esiteks – unboksingut teha ei saanud – paistis, et tegemist oli sisseehitatud featuuriga!
Teiseks, plussid:
– tasuta? ilmselt reklaami-freemium, a nt Spotify reklaamid on mullinäts tolle raadio kõrval (vt miinused)
– imelikul kombel ei katkenud edastus isegi siis kui telefon EDGE peale kukkus (y). Päris cool.
Nüüd miinuspoolelt (ja neid on kahjuks rohkem):
– JUMMALA RÄNDOM!! lugusid valida ei saa, pleiliste teha ei saa. ÜLDSE ei saa, kui guuglit uskuda!
– LUGUSID EI SAA EDASI KERIDA! NAGU ÜLDSE!! – sa saad striimi vahetada, a kui tagasi lähed, on seal ikka sama lugu.
– PIDEVALT RÄÄGITAKSE VAHELE!! okei, vahest on äge, kui laulust räägitakse, a enamasti aetakse mingit möla. Ma ei saa aru, kas neile makstakse selle eest või miks nad seda teevad.
– REKLAAME EI SAA SKIPPIDA. ÜLDSE!! ja nad on uskumatult rumalad
– Kohati hakkas imelikult ragisema.
– Piiratud striimide arv: ainult mingi kuus kanalit oligi. Ma sain tol hetkel kasutada ainult eelkonfitud asju, a kiire guugel hiljem näitas, et neid saaks ise ka lisada.
Kokkuvõtlikult venitaks kaks punni viiest tänu sellele, et erinevalt suurtest tootjatest paistis toode olema lokaliseeritud / probleemideta kohalikul turul saada olevat (nt kordagi ei öeldud, et seda lugu me Eestis ei mängi (y))
Skoor: ★★☆☆☆
Mingi hetk võib-olla teen tõsise ajalootripi – paps rääkis mingitest kassettidest. Püsige striimil.
Lõpetuseks FUN FACT: osasid neid puutetundetuid nuppe, kange, nimetatakse tumblri järgi “tumbleriteks” – PÄRIS VEIDER!
– –
Head uudised – Turr on juba mõnda aega oma uues, väga toredas kodus. Viimastel andmetel hüppab juba diivanile ja munadelakkumine ei jää enam kehakaalu vaid munade puudumise taha.
Lisaks soovib Turr südamlikult tervitada ühte teatud kuuendat klassi. :)
Urr-urr-hurraa!
Seoses kooseluseadusega tõstatuvad aeg-ajalt siin-seal väited selle teoreetiliselt negatiivsest mõjust Eesti iibele. Mida väitjad aga ei adu, on see, et probleem pole homode võrdsetes, vaid hoopis mõnede riigikodanike, eriti naiste liigsetes õigustes. Järgnevalt mõningad nii head ettepanekud, et lahendavad lausa mitu probleemi korraga.
Märkus: allpool mainitud rasestamisi hakkab teostama loodav riiklik sihtasutus Eesti Iive (SA EI), kust naine saab riigilõivu (tulu!) eest valida meeldiva või vähem ebameeldiva partneri.
Tasuta rasestamise kohustus langeb vallavanemate ja linnaosavanemate õlgade puusadele.
1. Naised, kel ei ole 20-ks eluaastaks aastaks last, peavad minema kaitseväkke
– iive kasvab
– oluliselt suurenenud riigikaitsevõime
– vähenevad hilisest esmasünnitusest tekkivate med. probleemid
= üldine võrdsuse suurenemine
EPIC WIN!
2. Alla keskmist palka teenivad lastetud naised vallandatakse, rasestatakse ja saadetakse emapuhkusele
– iive kasvab
– töötavate naiste keskmine palk tõuseb
– tõuseb meeste tööhõive
= palgalõhe likvideerimine
EPIC WIN!
3. Riiklik iibeloterii – Tolliameti ja Eesti Loto töötajad augustavad teatud koguse riiki toodavaid kondoome. Sündinud lapsele võimaldatakse riigi poolt kompensatsiooniks tasuta hambaravi, ülikooliharidus ja iPhone.
– iive kasvab
– väheneb tavapärane hasartmängurlus
– riiklik iPhone kinnistab veelgi Eesti kui edumeelse e-riigi kuvandit
TRIPLE WIN!
4. Samasoolised paarid on kohustatud abielluma ja kasvatama järglasi: geid peavad täitma oma sots.kohustust SA EI’s, lesbidega on asi ilmselge (vallavanemal esimese öö õigus + jõulupreemia, kui mõlemad rasedaks jäävad!). Lapsendamiskohustus.
– iive kasvab
– lastekodulaste arv e. riigi kulu väheneb
– tekib korralik homoregister e. neid on lihtsam jälgida
TRIPLE WIN!
5. Vahemikus 20.00-21.00 – 21.30-01.00 võetakse ära majapidamistes elekter
– iive kasvab
– vähenenud tarbimine = suurenenud Eesti energiajulgeolek
– väheneb õelate internetikommentaaride arv
– suureneb Aktuaalse Kaamera populaarsus
EPIC WIN!
Laual oli veel ideid (kampaania “Munasarjad koju!”, karjäärinaiste kohustus sünnitada lastekodusse laps per dekaad, Helmen Küti nim. lastetusmaks, “produktiivse” vägistamise ja prostitutsiooni dekriminaliseerimine, abordi keelustamine jne), ent nad jäid välja, kuna lahendasid vaid 1 probleemi korraga või polnud eriti naljakad…
– lapse botastes on liikumist elektriks salvestavad laadijad
– õhtul võetakse akud/ühendatakse botased mängukonsooliga
= õhtune mänguaeg on otseselt seotud päevase aktiivsusega
Töö käib (plaanipunn), aga võiks energilisemalt (oh, ei, jälle see punn)…
– –
Foto: üks neist “pildistatud ammu-ammu (2011), ise ilmutatud millalgi (see kevad?) ja kannäe! – välja tuli”.
Seoses kurblooliste igavikuliste sündmustega peavad härra Tullamore Dew aka Turr (koer) ja Koškin (kass, lõigatud emane) omale uue pere leidma.
Ajasime loomad igaks juhuks Orro loomakliinikus estakaadile ja tegime diagnostika. Tulemused on head – kass on nagu “tutikas” – tervislik toitumine ja sportlik-kaslaslik avamaaeluviis ikkagi. Koer… koer on, kasutades arsti professionaalset hinnangut, “kohev”. Maalapsena ma täiendaks, et kohev nagu palgiots. Samas, noh, 23 (nüüdseks juba 22?) kilo annavad Šoti terjeri laadsele koerale päris efektse minimetssealiku välimuse. Seega on Turrile vaja peret, kes mõistab dieedi ja mõõduka liikumise vajalikkust. Ja et parema tervise huvides tuleks härrale ka “munadepühad” korraldada. Ja Turr peab oma kogemusi reflekteerima ja leidma endas vaimujõu tunnistada, et tema ei pea mitte kassi toitu pintslisse pistma. Kogu. Aeg.
Mõlemad loomad on rahulikud, kannatlikud ja toredad – tegemist ei ole ju enam kutsikatega (koer on ca 11, kass… ei tea täpselt.. umbes 8). Ehk siis mõistliku kasutuse korral kestavad küll ja veel. Teised loomad ei tohiks olla probleem – meie Albertiga sai Turr oma mitmepäevase tervisetuusiku ajal hästi läbi (Koškin meil ei ööbinud). Ka on nad läbinud väikelapsekoolituse kiituskirjaga (ühtegi väntsutajat pole tulnud maha kanda).
Me eelistaks, et Turr ja Koškin jõuavad samasse peresse, kuna nad on üksteisega juba harjunud – saavad kokku hoida. Tõenäosus on napp, ent loodame…
Loomad asuvad hetkel Türil. Uue pere pakkumise, autogrammisoovide ja meediapäringutega saab pöörduda sepp@offline.ee või 511 8586.
Ja nüüd tõusetagu tegudella – otsige kodu tuttavate ja sõprade seast, maa alt ja maa pealt! Ja miks mitte vanavanemate seast.
Või vähemalt jagage infot.
Auh. Aitäh. Mäu.
Turri ja Koškini sots.meediatiim
Teab mis üllatus see muidugi pole, et must-valgete fotodega saab värvipildi tekitada, ent kuna ma põhiliselt tegelen katsetamise, mitte fotograafiaga, tuli järgi proovida. Nagu Prokudin-Gorski omal ajal (üks kuulsamaid, Buhhaara khaan 1911. a.). Kellele on üllatuseks, siis lühidalt: teed kolm eraldi m-v kaadrit, iga kord läbi värvifiltri: punase, rohelise, sinise (RGB, eksole). Hiljem järeltöötluses määrad need vastvateks värvikanaliteks ja ongi tulemuseks värvipilt (oldskool oleks nende kaardite samaaegselt projitseerimine jälle läbi vastavate filtrite).
Ülal on kõikse esimene katsetus. Põhijäreldus: isegi statiivil on raske hoiduda kaamera nihutamisest sest filtrite vahetus nõuab kaamera käperdamist. Tulemust näeb nt tassilt – pilt ei lähe kokku.
Teiseks – tuleb natuke uurida, kuidas värve täpselt timmida – punasel pole viga, ent brokkoli roheline pole nagu see.
Kolmandaks – 3D – kas keegi viitsiks prillidega proovida, kas mingi “eridefekt” on kaadri nihkumise tõttu tekkinud. Ma ise 3D-pilti ei näe üldse.
Viimaseks – mis ei puutu küll hetkel asjasse – “uuel” Graflexi 6×6 filmitagumikul on vist valgusleke. Tuleb veel üks testikas läbi lasta.
Päris viimaseks – a mis siis juhtub, kui objektid kaadris liiguvad…?